/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
Endise kaitseministri ja praeguse riigikogu liikme Sven Mikseri sõnul on Balti riigid olnud seda meelt, et liitlaste kohalolek peab looma usutava heidutuse ehk olema mitte pelgalt sümboolne, vaid ka sõjaliselt mõjus. Selle saavutamise nimel on tehtud sisulist tööd kõikidel tasanditel alates kaitseväelastest kuni peaministri ja presidendini, lisas ta.
Mikseri sõnul koosneb heidutus mitmest osast - esiteks reaalne kohalolek, mis on oluline ja kõige nähtavam. «Aga seal on veel palju tahke, alates näiteks poliitilisest hoiakust kuni kaitseplaneerimise ja operatsiooniplaanideni välja. Sõjalised planeerijad planeerivad üksusi ja tehnikat selleks, et võita võimalikku sõda. Meie keskendume heidutusest rääkides sellele, kuidas sõda ära hoida, et potentsiaalne agressor loobuks oma plaanidest juba eos. Vägede ja tehnika mahte ja paigutust arvestades on need lähenemised väga erinevad.»
Mikser lisas, et allianss tegeleb mõlema lähenemisega ning plaanid, kuidas tagada ja vajadusel taastada liikmesriikide suveräänne terviklikkus, on tehtud.
Mis puudutab kõikvõimalikke mõttemänge, mille kohaselt oleks Baltikumi kaitsmiseks vaja kümneid kordi rohkem vägesid, siis Mikseri hinnangul on hea, et intellektuaalseid harjutusi tehakse ja nende käigus erinevaid probleeme välja tuuakse. «See, kuidas tegelikult erinevateks situatsioonideks kaitset planeeritakse, pole päriselt avalik, erinevalt mõttekodade paberitest. Mina julgen öelda, et eestlased võivad rahulikult magada, oleme kaitstud ja suurel määral liitlaste toel, kuigi teeme ka ise palju.»
NATO-Vene leping
Kuigi NATO ja Venemaa on 1997. aastal kokku leppinud, et Ida-Euroopasse suurel hulgal vägesid ei tooda, ei lähe pataljonide paigutamine Balti riikidesse lepinguga vastuollu. «Vene propagandistid kindlasti ütlevad, et NATO läheb lepinguga vastuollu, kuid lepingu sõlmimise ajal mõeldi terminiga «substantial combat forces» ikka midagi muud, kui roteerivad pataljonid.» Pealegi keskendub NATO raskepärase, staatilise ja suuremahulise kohaloleku asemel võimele vägesid kiiresti liigutada, lisas Mikser.
Tema sõnul oleks vale arvata, et ühe pataljoni Eestisse toomine tekitaks hüppelise eskalatsiooni. Seda ennekõike seepärast, et Venemaa on nagunii viimastel aastatel tegelenud oma sõjamasina moderniseerimisega, muuhulgas näiteks strateegilise transpordivõime parandamisega ning et selle moderniseerimise kese on olnud just Lääne sõjaväeringkond.