President Toomas Hendrik Ilvese sõnul võiksid eestlased üle saada mõttest, et poliitikasse on tarvis ainult uusi nägusid ja praegused inimesed ei kõlba.
Ilves: tuleb üle saada mõttest, et praegused poliitikud ei kõlba
6. jaanuar 2011, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilves rääkis Postimehe ajakirjanikule Argo Ideonile antud intervjuus, et edukate riikide eesotsas on just nimelt inimesed, kes on kaua poliitikas olnud. «Saksamaad on väga edukalt juhtinud Angela Merkel, aga ta ei tulnud valgel hobusel, vaid oli juba ammu olemas. Enne teda ka Gerhard Schröder, Helmut Kohl ja Helmut Schmidt. Inglismaal oli David Cameron aastaid ja aastaid opositsioonis,» rääkis president.
Arenenud demokraatias ei tule tema sõnul keegi kusagilt valgel hobusel. «Selle lastehaiguse on Eesti mitu korda läbi põdenud, eelkõige vapside fenomeniga ning ka hiljem,» märkis Ilves.
«Minu suurim lootus seoses valimistega on, et kaugeneksime sellest, kes lubab kui palju pappi, ja tõesti mõtleksime, kuhu me jõuda tahame,» rääkis Ilves.
Tema hinnangul on Eesti 18 aastaga nii totaalselt muutunud, et me ise ei märkagi kõike. «Praegused väljakutsed on niivõrd teistsugused. Võiksime juba ise mõelda, mida teha, et elu parem oleks. Asju, mida pole ei Frankfurt ega paar kontorit Brüsselis ette kirjutanud,» märkis president.
Ta tõi näite, kuidas igal aastal on Eestis palju juhtumeid, kus mõni puu kukub kuhugi ja pered on ilma elektrita. «See ei ole mingi minu ettepanek ega kampaania, vaid lihtsalt üks näide – Põhjamaades olid juba 20. sajandi keskel maakaablid. Ootan erakondadelt ideid, mis on need asjad, mida nüüd võiksime teha.»
Milliste mehhanismide kaudu riigi tegevust rahastatakse, ei ole presidendi sõnul küll ebaoluline küsimus, kuid teda huvitab palju rohkem, mida selle rahaga tehakse. Debatt selle üle, kuidas ja mida maksustada, ei evi presidendi sõnul väga suurt kõlapinda, kui valija ei tea, mida rahaga peale tahetakse hakata.
«Kindlasti on asju, mille puhul olen täiesti nõus ka ise rohkem makse maksma. Näiteks on meil tõesti tarvis midagi teha kõrgharidusega, on vaja rohkem raha panna IT-haridusse. Need on debatid, mida tahaksin näha valimiskampaanias, mitte aga loosunglikkust,» tõdes Ilves.