Opositsioonilise Keskerakonna fraktsioon andis täna riigikogu menetlusse rahvaalgatust seadustava põhiseaduse muudatuse, mis annaks vähemalt 25 000 inimesele õiguse algatada seaduseelnõusid.
Keskerakond taotleb rahvaalgatuse õigust ka mittekodanikele
2. mai 2016, 15:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakondlased põhjendasid rahvaalgatuse seadustamise soovi vajadusega kaasata rahvast senisest rohkem seadusloome protsessidesse. «Tänased valitsusjuhid on inimestest distantseerunud ning üha enam näeme, kuidas rahvas ei ole valitsuse otsustega rahul – see väljendub pidevates protestides ja ainult võõrandab juhte oma rahvast. Meie soovime anda rahvale suurema sõnaõiguse,» ütles keskerakondlane Anneli Ott partei teatel.
Kui varem on Keskerakond korduvalt taotlenud rahvaalgatuse õigust vähemalt 25 000 hääleõiguslikule kodanikule, siis täna esitatud ettepaneku järgi saaks eelnõusid algatada ka vähemalt 16-aastased inimesed, kel pole Eesti ega mõne muu Euroopa Liidu riigi kodakondsust, kuid kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.
Algatajad selgitasid eelnõu seletuskirjas, et kollektiivsele pöördumisele võivad toetusallkirja anda samuti vähemalt 16-aastased Eesti alalised elanikud ning ka kohalikel valimistel on hääleõigus vähemalt sama vanadel Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel ning välismaalastel, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. «Sarnaselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistele ei või rahvaalgatusest osa võtta isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud, ja isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas,» märkisid nad.
Rahvaalgatuse korras ei saaks muudatuse järgi esitada eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Samuti ei saaks rahvaalgatuse korras algatatud eelnõusid panna rahvahääletusele.
Kehtiv põhiseadus lubab eelnõusid algatada riigikogu liikmetel, fraktsioonidel, komisjonidel, valitsusel ning põhiseaduse muutmiseks ka presidendil.
Põhiseadust on võimalik muuta kas rahvahääletusel, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomuliselt ühes koosseisus. Rahvaalgatuse seadustamiseks soovib Keskerakond põhiseadust muuta kahes järjestikuses koosseisus. Muudatus võiks nende sõnul jõustuda aasta pärast vastuvõtmist, et jätta piisavalt aega võtta vastu ka rahvaalgatuse seadus.
Riigikogu on rahvaalgatuse seadustamist aastate jooksul korduvalt arutanud, kuid seni pole vastavad eelnõud toetust leidnud.