Rõivas: Eesti eesmärk on saada Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks (5)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Taavi Rõivas
Peaminister Taavi Rõivas Foto: Elmo Riig

Peaminister Taavi Rõivas ütles esmaspäeval ÜRO peakorteris toimunud kohtumistel, et Eesti huvi on rääkida rohkem kaasa maailma julgeolekuküsimustes ning üks meie järgmistest suurematest välispoliitilistest eesmärkidest Euroopa Liidu (EL) eesistumise järel on saada Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks.

Rõivase sõnul on sõnadel «ei iial enam üksi» Eesti jaoks väga selge tähendus ja selleks peame mõtlema mitte ainult meie regiooni ja Euroopa keskselt vaid rääkima kaasa ka kogu maailma julgeolekut puudutavatel teemadel, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja.

«Ainult nii saame hoida meile olulisi teemasid päevakorral ning olla kindlad, et meid kuulatakse ja meie seisukohtadega arvestatakse,» ütles Rõivas.

Heaks näiteks sellest, kuidas Eesti roll ÜRO-s on järjest olulisemaks muutunud, on ÜRO uue peasekretäri valimiste protseduuri läbipaistvamaks muutmine. Eesti on vastutanud nende valimiskriteeriumide väljatöötamise eest ja seisnud kindlalt selle eest, et neid rakendatakse. Esimest korda 70 aasta jooksul on riigid esitanud oma kandidaate avalikult ja nende seisukohtadega tutvumiseks toimuvad kuulamised.

«Eesti jaoks on valimisprotsessi läbipaistvus väga oluline, sest meie huvides on, et järgmisel aastal ametisse asuv ÜRO uus peasekretär oleks tõesti parim kõikidest kandidaatidest ning oma hoiakutelt sõltumatu,» sõnas Rõivas.

Peaminister pidas esmaspäeval ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu (ECOSOC) aasta olulisimal kohtumisel kõne ja kohtus ÜRO Peaassamblee Presidendi Mogens Lykketoftiga. Pealelõunal kohtub Rõivas ÜRO Lastefondi UNICEF tegevjuhi Anthony Lakega.

Teisipäeval seisab ees kohtumine ÜRO peasekretäri Ban ki-Mooniga.

Eesti liitus ÜROga 1991. aastal ja sellest ajast alates on Eesti roll ÜROs kasvanud. Eesti kuulub Šveitsi juhitud gruppi ACT (Accountability, Coherence, Transparency), kus Eesti vastutab koos Costa Ricaga ÜRO peasekretäri valimiskriteeriumide väljatöötamise eest. Lisaks on ÜRO Eesti suursaadik Sven Jürgenson majanduse- ja sotsiaalnõukogu ECOSOC asepresident ning UNICEFi tegevnõukogu president.

2005. aastal esitas Eesti kandidatuuri ÜRO Julgeokekunõukogu mittealalise liikme kohale aastateks 2020-2021, et rääkida aktiivsemalt kaasa globaalsetes julgeoleku küsimustes. Valimised toimuvad 2019. aastal.

Julgeolekunõukogul on viis alalist liiget (Venemaa, Hiina, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa) ning kümme mittealalist liiget. Igal alalisel liikmel on otsuste vastuvõtmise suhtes vetoõigus. Mittealalised liikmed valitakse ÜRO Peaassamblee poolt kaheks aastaks.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles