Valitsus võttis täna vastu määruse, millega soovitakse täpsemalt paika panna päästesündmusel osalevate asutuste ning isikute koostöö põhimõtted, et parandada reageerimisvõimekust loodusõnnetustele ja muudele päästesündmustele.
Riik tahab parandada reageerimist loodusõnnetustele
6. jaanuar 2011, 17:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Tauno Suurkivi märkis Postimees.ee’le, et uue korra tegemisel ei olnud ajendiks detsembris Padaorus juhtunu, kus sajad inimesed jäid lumevangi.
«Padaoru sündmus ei mõjutanud määruse ettevalmistuse ajalist kulgu ega sisulist ülesehitust. Küll oli Padaoru sündmus ilmekaks tõestuseks asutuste omavahelise selgelt koordineeritud koostöö ning operatiivse infovahetuse vajadusest.» Suurkivi lisas, et ka Padaoru juhtumi ajal kehtinud õigusruum tagas vastutavatele asutustele (maanteeamet, päästeamet, politsei- ja piirivalveamet jt) võimalused omavaheliseks koostööks teele kinni jäänute abistamiseks.
Siseminister Marko Pomerants osutas valitsuse pressikonverentsil, et Padaoru juhtum on heaks uue määruse stiilinäiteks. Tema sõnul korraldati Padaorus päästetöid nii, nagu uues määruses ette nähakse.
«Mõte on selles, et igal päästesündmusel on olemas juht ja asutustel on oma valdkonnaspetsiifilised ülesanded. Kui me võtame päästeasutuse, siis on loogiline, et nad kaasavad täiendavaid ressursse ja lisajõude, otsustavad evakueerimisvajaduse üle,» kommenteeris Pomerants täna vastu võetud määrust. Ta nentis, et olenevalt sündmusest kaasatakse need asutused, keda parasjagu tarvis on ning «ühesuguse malli järgi kogunemist ei toimu.»
Määruse kohaselt on päästetöödel eri astmete staabid: piirkonnastaap, regionaalne staap ja kui vaja, siis ka üleriigiline staap.
Eesmärgiks on luua universaalne päästesündmuste juhtimismudel, mida kasutatakse mistahes päästesündmuse lahendamisel, kuhu kaasatakse lisaks päästeasutusele teisi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi ning isikuid.
Uus kord loob võimaluse päästesündmuse lahendamise juhtimises osalevate asutuste koostööks juba ohu faasis. Sellise regulatsiooni olemasolu peaks võimaldama märgatavalt kiiremini ja paindlikumalt reageerida olukordadele, mille toimumise kohta tulevikus on asutustel olemas piisavalt objektiivne alushinnang. Eeskätt peetakse silmas loodusjõududest tingitud sündmusi, kus tegevusi elanikkonna ja vara päästmiseks peaks alustama enne sündmuse tegelikku asetleidmist.
Uus kord tuleneb möödunud aasta septembrist kehtima hakanud päästeseadusest ning selle ettevalmistamist alustas siseministeerium 2010. aasta mais.