Valed ja tegelikkus: uurimine paljastab vastuolud Harku «mässu» mahasurumisel (5)

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei ei olnud nõus avaldama kogu videosalvestist, vaid ainult valitud kaadrid vastuhakust Harku kinnipidamiskeskuses. Teiselpool ust on politseiametnikud, kellega räägiti.
Politsei ei olnud nõus avaldama kogu videosalvestist, vaid ainult valitud kaadrid vastuhakust Harku kinnipidamiskeskuses. Teiselpool ust on politseiametnikud, kellega räägiti. Foto: Põhja prefektuur

Postimees võrdleb Harku kinnipidamiskeskuse juhi Pärtel Preinvaltsi sõnu päev pärast väidetavat mässu hilisema kontollmenetlusega, mis maalib kogu asjast hoopis teistsuguse pildi.

Preinvalts rääkis päev pärast mässu, et seni füüsilise vägivallata protesteerinud mehed osutasid nüüd ka füüsilist vastupanu ja politsei pidi kasutama muuhulgas kummikuule.

Väljavõte kontrollmenetluse kokkuvõttest: Samal ajal, kui kiirreageerijad kinnipidamiskeskusesse jõudsid, olid varem koridoris rahulolematust välja näidanud kinnipeetavad juba oma tubadesse läinud. Kuna sündmust juhiti distantsilt, ei teadnud sündmuse juht, et nad juba tubades on. Seda, et antud informatsioon temani ei jõudnud, tunnistab ta ka ise.

Sündmust kokkuvõtva auditis seisab, et mitte keegi kinnipidamiskeskuse teisel korrusel viibinud kinnipeetud isikutest ei osutanud vastupanu, ei üritanud põgeneda, samuti ei rünnanud politseiametnikke.

«Kõik ei olnud seotud ja oli vaja tagada teiste ja ka PPA ametnike ohutus. See oli proportsionaalne,» rääkis Preinvelts.

Väljavõte kontrollmenetluse kokkuvõttest: Üks sündmusel osalenud politseinik kirjeldas menetluse käigus, et neid oli teisel korrusel 10 mehe ringis, eesmärk oli koheselt end kehtestada ning domineerida, kuna neid oli vähemuses. «Teisel korrusel enne sisenemist oli koridor tühi, mis eelinfo põhjal pidi olema inimestega täidetud. Tekkis tunne, et võib oodata planeeritud vasturünnakut,» sõnas ta.

Seejärel ilmus tema sõnade kohaselt ühest toast välja isik, kes ei allunud ei eesti- ega ingliskeelsele korraldusele pikali heita, misjärel tegi politseinik hoiatuslasu põrandasse. Kontrollmenetluse käigus leiti aga, et antud juhul ei olnud hoiatuslasud õigustatud.

«Hoiatuslasuna mõistetakse tegevust, mis sooritatakse teavitamaks isikut, et tema suhtes on õigus tulirelva kasutada ning andes talle viimase võimaluse keelatud tegevus lõpetada. Kui antud kaasuses oli tegemist hoiatuslaskudega, ei ole selge, millist tegevust taheti kiirreageerijate poolt lõpetada, sooritades veel kuus lasku tulirelvast,» seisab menetluse järeldustes.

Menetluse käigus leiti, et ei ole tuvastatud eluohtlikku rünnet reageerivate politseiametnike vastu, mis oleks tinginud pumppüssist tulistamise kummikuulidega. Seega ei olnud tulirelva kasutamine kehtiva õigusega kooskõlas. Samas aga leiti, et konkreetse politseiniku suhtes ei ole mõtet distsiplinaarmenetlust kohaldada. 

Preinvalts rõhutas, et kummikuule kasutati, sest kinnipeetavaid oli suletud alal palju (ca. 40) ja neist üle poole oli sündmusega seotud.

Väljavõte kontrollmenetluse kokkuvõttest: Teise korruse koridoris, kus kogu asi toimus, oli algselt koridoris 12 inimest. Videosalvestusest on näha, et kella 19.30 ajal seisab umbes 12 kinnipeetavat teise korruse koridoris ja räägivad omavahel. Kinnipeetavad isikud seisavad rahulikult seal kuni kella 21.11ni, misjärel lähevad nad oma tubadesse. 

Mõni minut hiljem väljub ühest toas mees, kes jääb koridori peal seisma, käed taskus (ehkki politseiniku sõnul vehkis mees kätega). Samal ajal liiguvad kiirreageerijad teisele korrusele ning sekund hiljem on videosalvestuselt näha, et koridoris viibiv mees tõstab vasaku jala üles, ilmselt kummikuulist saadud vigastuse tõttu, ning veel sekund hiljem liigub isik kiirelt tuppa tagasi.

Kummikuulide kasutamise eesmärk oli sündmusel see, et inimesed läheksid tubadesse – lepiti kokku, et esmalt antakse korraldus minna tubadesse, vajadusel hoiatuslasud ja kui see ei aita, siis pihta. Kohapeal sündmust juhtinud PPA ametnik kirjeldab hiljem, et ei saanudki sündmuse ajal aru, et tulirelva kasutati. Kontrollmenetluse kokkuvõttest selgub ka see, et korraldust tulirelva kasutamiseks ei antud.

Samuti nenditakse sündmust kokkuvõtvas auditis, et sündmust ei juhitud õigesti - kogu sündmust juhiti distantsilt, omamata reaalset ja täielikku ülevaadet sündmuse kohta. Ehkki kohapeal oli olemas inimene, kes pidi sündmust juhtima, võttis sündmuse üle inimene, kes kohapeal ei viibivinud.

«L (sündmuse juht distantsilt - toim.) ei olnud sündmuskohal, mistõttu ei jõudnud otsustamiseks vajalik informatsioon (pärast läbirääkimisi oli sündmus muutunud, enamik isikuid allusid korraldustele ning see info jäi kõik teiselt korruselt edasi andmata/tajumata) temani,» seisab menetluse kokkuvõttes.

Seetõttu jõuti kontrollmenetluse käigus järeldusele, et L, kes juhtis sündmust distantsilt, ei täitnud PPA õigusaktist tulenevaid nõudeid sündmuse juhtimisel. «Seega ei oleks tohtinud L sekkuda sündmuse lahendmisse ning otsuste vastuvõtmisesse.»

Samas aga leitakse samas kokkuvõttes, et sündmust juhtinud inimese suhtes ei tuleks distsiplinaarmenetlust alusatada, vaid loodetavasti teeb inimene ise enesekriitilised järeldused.


Mis tol õhtul Harku kinnipidamiskeskuses juhtus? (aegrida põhineb PPA kontrollmenetluse kokkuvõttel)

Kell 19.40 teatas kinnipidamiskeskuse valvepolitseinik hädaabinumbrile 112 30-40 inimese allumatusest teisel kinnisel korrusel ja palus abi.

Kell 19.47 täpsustas valvepolitseinik asjaolusid – lihtsalt allumatus, viibitakse koridoris ning korraldusi ei täideta.

Kohale saadeti kokku 12 politseipatrulli ehk 24 politseinikku ning 11 kiirreageerijat koos jaoülemaga. Kohal viibis ka keskuse juht Pärtel Preinvalts.

Videosalvestusest on näha, et kella 19.30 ajal seisab umbes 12 kinnipeetavat teise korruse koridoris ja räägivad omavahel, enne seda toimus vestlus keskuse töötajatega. Kinnipeetavad isikud seisavad rahulikult seal kuni kella 21.11ni.

Videosalvestuselt on näha, et kell 21.09-21.11 ajal räägiti kinnipidamiskeskuse koridori peal viibivate kinnipeetavatega ning nendega rääkinud inimeste sõnul andis ta kinnipeetavatele inglise keeles korralduse vabastada ala, minna oma tubadesse ning sinna jääda. Samuti oli ta öelnud, et korralduste mittetäitmisel kasutab politsei jõudu. Koridoris seisvad kinnipeetavad saavad aru ja suhtlevad inglise keeles.

Videosalvestusest nähtub, et kella 21.14ks on kõik teise korruse kinnipeetavad liikunud oma tubadesse.

Videosalvestusest on näha, et 21.14.40 väljub ühest toast meessoost isik, kes jääb koridori peale seisma, käed on pükste taskus.

Kaks sekundit hiljem sisenevad kiirreageerijad korrusele ning liiguvad koridoris viibiva mehe suunas (relv on suunatud tema poole, kilp on kiirreageerijatel ees), kelle kõrvale on toast väljunud veel üks mees.

Sekund hiljem tõstab koridoris viibiv mees vasaku jala üles (kuna samal isikul tuvastati hiljem vigastus kummikuulist, siis arvatavasti sai sel hetkel kummikuuliga pihta) ning veel sekund hiljem liigub isik kiirelt koos teise mehega tuppa tagasi.

Videosalvestusest on näha, et pärast seda hakatakse kinnipeetavaid oma tubadest tooma söögituppa, kinnipeetavatel on käed kinni vitsadega, nad paigutatakse söögitoas kõhuli maha.

Kella 21.26ks on kõik kinnipeetavad söögitoas ning kiirreageerijad lahkuvad keskuse teiselt korruselt.

Videosalvestuse lõpuks kella 22.00ks ei ole kõik kinnipeetavad oma tubadesse tagasi liikunud ning sidumisvahenditest vabastatud. Sündmuse juhi sõnul hakati kell 22.09 kinnipeetavad ükshaaval söögitoast nende tubadesse viima.

Keelatud esemeid kinnipeetavate tubadest ja nende juurest ei leitud. 

Kommentaarid (5)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles