Randpere Kaljurannaga kohtumisest: temast võiks president saada küll (2)

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Marina Kaljurand teatas oma valmisolekust presidendiks kandideerida 23. aprillil Vabaerakonna üritusel.
Välisminister Marina Kaljurand teatas oma valmisolekust presidendiks kandideerida 23. aprillil Vabaerakonna üritusel. Foto: Jaanus Lensment

Reformierakonna fraktsioon kohtus täna presidendiks pürgiva välisminister Marina Kaljurannaga, fraktsiooni aseesimehe Valdo Randpere sõnul on Kaljurand väga sümpaatne ning tema ise eelistaks presidendina näha just teda.

«Kaljurand jättis väga sümpaatse mulje ja ta ei ole mitte ainult sümpaatne, vaid ka väga tark. Lisaks teadmistele on tal ka hea väga hea empaatiavõime. Tegelikult teevad kõik tema omadused ta väga heaks presidendikandidaadi kandidaadiks,» ütles Randpere pärast kohtumist Postimehele.

Randpere sõnul selgitas Kaljurand, millisena ta näeb Eesti presidendi rolli ning kuidas ta iseennast selles rollis näeks. «Põhisõnum oli see, et ikkagi kõik Eestis elavad inimesed peavad tundma end turvaliselt ning see on see, millele president saab kaasa aidata. Ta kirjeldas, mida ta ise selle heaks teeks ja on siiamaani teinud, sest ta kohtub ka praegu päris palju rahvaga,» sõnas Randpere.

Eile käis fraktsiooni ees oma vaateid ja seisukohti tutvustamas Siim Kallas. Randpere viibis kohtumisel vaid mõned minutid, mistõttu ei hakanud ta Kallast ja Kaljuranda omavahel võrdlema. «Küll saan ma öelda, et üks Keskerakonna liige, kellega ma täna juhuslikult koridoris kohtusin, ütles, et küll teil veab, et teil kaks jube head kandidaati on,» märkis Randpere ja lisas: «Isegi meie poliitilised oponendid kadestavad meid, et meil on kaks nii vinget kandidaati.»

Kohtumine Kaljurannaga kestis pisut üle tunni aja. Kõik fraktsiooni liikmed said küsida küsimusi ja Randpere kinnitusel said kõik küsimused ka ammendavad vastused. Palju küsiti sise- ja välispoliitika kohta, näiteks päriti Eesti rolli kohta Euroopa Liidus ja paluti selgitada, millisena näeb Kaljurand Euroopa Liidu tulevikku. Samuti küsiti inimeste võrdse kohtlemise ja kvoodisüsteemi kohta.

Randpere avalikustas ka oma eelistuse. «Kui tänasel päeval oleks valik minu teha, siis mina toetaksin Marinat,» sõnas ta, et Kaljurannast võiks president saada küll.

Fraktsiooni esimees Urve Tiidus ütles ERRi uudisteportaalile, et ta pole veel nõus oma eelistust välja ütlema, sest «asi pole veel sealmaal». Võrdlusest Siim Kallasega rääkides märkis Tiidus, et tegemist on erinevate inimestega, aga mõlemast saaks väga hea president.

Reformierakonna fraktsiooni liikme Yoko Alenderi sõnul oli kohtumine Marina Kaljurannaga väga sisuline ning õhkkond oli toetav.

«Kaljurand on veerand sajandit, kogu Eesti taasiseseisvusaja, töötanud Eesti teenistuses diplomaadina ja ta on suurte kogemustega ning karismaatiline liider. Ta on end keerulistel aegadel näidanud kindla juhina ning ta on toonud riigijuhtimisse värkust ja uudsust. Hindan seda riigikogu liikme ja kodanikuna kõrgelt,» rääkis Alender.

Fraktsiooni arutelu fookus liikuski tema sõnul arusaamale, et keerulistel ja pingelistel aegadel - olgu siis julgeolekupoliitiliselt või Eesti sees levivate erimeelsuste ja meeleolude tõttu -, on vaja presidendiks inimest, kes annaks ühiskonnale kindlustunde. Tunde, et me saame hakkama, et kuulatakse eriarvamusi ja arvestatakse erinevaid seisukohti. 

«Kaljurand tutvustas oma põhimõttelist nägemust presidendi ametist. Esiteks rõhutas ta presidendi rolli õigluse eest seisjana. Kuidas tasakaalustada vaidluste, poliitiliste ja ühiskondlike debattide erinevaid osapooli, kuidas president peab nendega aktiivselt suhtlema, et sünniks konstruktiivne edasiviiv impulss. Kaljurand rõhutas laiemas mõttes kodanikuühiskonnaga aktiivse dialoogi pidamist, reaalse koostöö tegemist, et kõlaks ka nende ideed, mured ja seisukohad, kes täna väga kõvahäälsed ei ole,» sõnas Alender, et tema jaoks oli see väga oluline.

Kaljurand pole Alenderi sõnul mitte ainult tugev rahvusvahelises suhtluses, vaid ta oskab rahvusvahelisi ja julgeolekupoliitilisi teemasid käsitleda ka siseriiklikuks kontekstis - nii välispoliitika ekspertide ümarlaudades, riigikogu liikmetega kui ka päevapoliitikast kaugemal olevate inimestega igapäevases suhtluses.

«Kuna Kaljurand vastutas diplomaadina Eesti äridiplomaatia arendamise eest, siis on tal kõva kogemus Eesti ettevõtjate ja majanduse huvide eest seismisel väljaspool Eestit. See on töö, mida ka president Ilves on hästi teinud ja seda tuleb jätkata vähemalt sama hästi,» leidis Alender.

Eile Reformierakonna fraktsiooniga kohtumas käinud Siim Kallas tutvustas täna oma seisukohti ja vaateid Keskerakonna fraktsioonis. Loe lisaks: Kallas: kohtumine Reformierakonna fraktsiooniga oli sõbralik

Järgmisena kohtub Reformierakonna fraktsiooniga Urmas Paet.

Siim Kallas teatas oma soovist presidendiks kandideerida 16. aprillil. Nädal hiljem kinnitasid ka kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt ning välisminister Marina Kaljurand, et nad on valmis kandideerima presidendiks. Samuti on oma valmisolekust teada andnud Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles