Siseminister Hanno Pevkur ütles, et kui Eesti nõustuks Euroopa Komisjoni ettepanekuga seada sisse pagulaste vastuvõtmisest keeldumisel 250 000 euro suurune solidaarsusmaks, tähendaks see vabatahtlikkuse printsiibist loobumist.
Pevkur: Eesti ei nõustu pagulaste solidaarsusmaksuga (11)
4. mai 2016, 17:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon esitas täna ettepanekud ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks, mis näevad muu hulgas ette ka võimalust nõuda põgenike vastuvõtmisest keelduvalt riigilt solidaarsusmaksu 250 000 eurot iga taotleja kohta.
Pevkur rõhutas, et Euroopa Komisjoni ettepanekutega edasiminekuks on kõigepealt vaja liikmesriikidelt nõusolek saada ja selleks ennustab ta pikka arutelu.
«Euroopa Komisjoni ettepanekud on veel väga värsked,» tõdes siseminister ja lisas, et nüüd algavad arutelud liikmesriikides ja 20. mail Brüsselis toimuval kohtumisel, kus peetakse Euroopa Liidu siseministrite tasemel esmane mõtete vahetus.
«Mis puudutab küsimust 250 000 euro suuruse n-ö solidaarsusmaksu kohta, siis pooldame teiste riikide abistamist vabatahtlikkuse alusel. 250 000-eurose solidaarsusmaksuga nõustumine tähendaks vabatahtlikkuse printsiibist loobumist,» märkis Pevkur.
Pevkur selgitas, et Euroopa Komisjoni ettepanek vajab põhjalikumat analüüsi, et aru saada, kuidas see praktikas reaalselt rakenduks ja kuidas see Euroopa ees seisvaid väljakutseid lahendada aitaks. «Olen seisukohal, et automaatne ümberjagamine ei aita meil kriisi lahendada,» lisas ta.
«Meie jaoks on väga oluline, et Dublini süsteemi nurgakivi ehk esimese riigi vastutuse põhimõte säilib. See on põhimõte, mida oleme toetanud nii valitsuses kui ka väljendanud Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel,» ütles Pevkur.
Eesti jaoks on siseministri hinnangul oluline, et kriisisituatsioonis võetavad meetmed ja nende rakendumine on selgelt defineeritud. Teisele liikmesriigile appi minemiseks peab meil olema Euroopa piirivalveagentuuri selge hinnang kriisiolukorra tekkimise kohta ning ka kriisiolukorda sattunud liikmesriigi enda abipalve.
Siseministeerium ei ole Euroopa Komisjonilt veel ametlikku teatist saanud, mistõttu ei ole selge, kuidas solidaarsusmaks ka täpselt rakenduks.
Euroopa Komisjon teatas täna, et uus süsteem võimaldaks automaatselt kindlaks teha olukorra, kus riik seisab silmitsi ebaproportsionaalselt suure hulga varjupaigataotlustega. Võrdlusaluseks on riigi suurus ja jõukus.
Kui ühes riigis ületab varjupaigataotluste arv võrdlusalust rohkem kui 150 protsendiga, paigutatakse kõik uued kõnealuses riigis varjupaika taotlevad isikud pärast nende taotluse kontrolli ümber teistesse liikmesriikidesse seni, kuni taotluste arv on taas allapoole seda taset.
Samuti on liikmesriigil võimalik ajutiselt ümberjaotamises mitte osaleda. Sel juhul peaks ta tasuma solidaarsusmaksu 250 000 eurot iga taotleja kohta liikmesriigile, kuhu paigutatakse ümber taotleja, kelle eest ta oleks vastasel korral õiglase mehhanismi raames vastutanud.