Galerii ja video: Nõukogude Liidu õhuväe kunagine uhkus alustas teed lennundusmuuseumisse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna varahommikul alustas Tallinnast Tartu poole teekonda kunagine Nõukogude Liidu õhuväe uhkus, hävituslennuk MiG-25.

MiG-25 on ülehelikiiruseline hävituslennuk, mis tõusis esimest korda õhku ligi pool sajandit tagasi. Mõned aastad hiljem võttis selle kasutusele Nõukogude Liidu lennuvägi. Täna jõuab üks neist Eesti lennundusmuuseumisse.

Tegelikult hakkas kogu asjaajamine lennuki Eestisse toomiseks pihta juba rohkem kui aasta tagasi. Paraku ei ole Vene päritolu hävitaja Soomest Eestisse toomine üldse nii lihtne: kogu paberimajandus võttis kuid ja kuid aega, sest tehingule pidid rohelise tule andma ka mõlema riigi kaitseministeeriumid. Tehingu hinda pooled ei avalda.

Täna hommikul kell 3.30 maabus Tallinna sadama D-terminalis laev, millega kauaoodatud hävitaja, tegelikult vaid selle tiibadeta kere, lõpuks Eestimaa pinnale jõudis. Ligi 20 meetrit pika lennuki kere oli varem Soomes kraanaga treilerile tõstetud, mootorid ja tiivad saabusid Eestisse juba varem. (artikkel jätkub pärast videot)

Kõige keerulisem ongi lennuki kerega opereerida linna sees. Linnast väljas läheb asi veidi lihtsamaks, rääkis veokijuht Thomas. Veoki ees ja taga on «ohtliku veose» märgisega tähistatud saateautod, mis vajadusel liikluse kinni peavad. «Vahel saavad inimesed ikka päris kurjaks ka,» teadis Thomas rääkida.

Varahommikust pealinna läbides käib saateautode ja veokijuhi vahel tihe suhtlus ning igast võimalikust takistusest või ohuallikast antakse raadiosaatjate kaudu jooksvalt teada. Nii antakse näiteks teada tee ääres peatunud Poola rekast või peagi saabuvast jalakäijate sillast.

Kuna hävitaja kere ei ole üksnes pikk, vaid ka päris kõrge, tuleb enne jalakäijate silda hoog igaks juhuks maha võtta. Õnneks sujub linna sees kõik ilma igasuguste tõrgeteta ning võib oodata, et juba kella 10 ajal tõstetakse värske eksponaat Tartumaal oma uude asupaika. (artikkel jätkub pärast fotot)

Lennuki omanik Mikael Oja tuli transporti jälgima.
Lennuki omanik Mikael Oja tuli transporti jälgima. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/

Lennukit oli muuseumisse ära saatmas ka selle omanik, soomlane Mikael Oja. Ta rääkis, et on juba pisikesest poisist peale olnud suur militaartehnika fänn. Kusjuures, teda köidab just Vene sõjatehnika, USA oma talle sellist huvi ei paku.

Täna Eestisse jõudnud lennuk jõudis temani 1990ndatel aastatel. Vahetult enne seda, kui lennukit Eestisse hakati transportima, kutsuti Oja Helsingis asuvasse Vene saatkonda, kust temalt tehingu asjaolude kohta uuriti.

Kui küsida temalt hävitaja mineviku kohta, ütleb ta, et ei saa vastata. Ehkki ta teab lennuki ajaloo kohta peaaegu kõike, nii lennuajalugu kui ka näiteks sellega lennanud pilootide nimesid, ei ole tal enda sõnul lubatud sellest rääkida. Seega tuleb leppida vaid üldiste andmetega:

MiG-25 on kuulunud 14 riigi relvastusse

  • Pikkus: 19,75 meetrit
  • Tiivaulatus: 14,01 meetrit
  • Kõrgus: 6,10 meetrit
  • Tühimass: 20 000 kilo
  • Mootor: 2 × 101,1 kN, Tumanski R-15B-300, järelpõlemisega turboreaktiivmootorid
  • Suurim kiirus: 3000 km/h 13 000 meetri kõrgusel ca 5 minuti jooksul
  • Tegevusraadius: 1730 kilomeetrit
  • Lennulagi: 22 000 meetrit

Allikas: Vikipeedia

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles