Ilmar Raag: millised on valitsuskommunikatsiooni õppetunnid pagulaskriisis? (3)

Sisekaitseakadeemia teatel möödub peagi aasta ajast, kui Euroopa Komisjon avalikustas rändekava, mis nägi ühe rändekriisi leevendamise meetmena ette vastuolulist vastukaja tekitanud rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamist ja -asustamist. Rändekriis ei ole lõppenud – endiselt saabub üle Vahemere põgenikke ning liikmesriikidel on rändekriisi lahendamiseks kokkulepitud tegevuste rakendamisega raskusi.

Siseminister Hanno Pevkur rääkis avasõnas, et tema hinnangul on aastaga ühiskonna teadlikkus suurenenud ning see on oluline muutus. «Aasta tagasi me ei tajunud nii palju rändega seotud küsimusi,» nentis Pevkur, kes tunnistas, et veel hiljaaegu ei olnud ränne Eesti jaoks teema, ehkki igal aastal tuli sadu tuhandeid inimesi Euroopa Liitu.

Pevkur tõi välja, et eestlastel on uues olukorras esmalt kombeks öelda «ei», kuid tema sõnul on küsitlused näidanud, et Eesti rahvas on muutunud tolerantsemaks. Leitakse, et neid, kes aitamist väärivad, tuleks aidata.

Pevkur nentis, et praegune olukord võib alguspunkt uuele suurele rahvasterändele.

«Kõige olulisem on, kuidas me ise hakkama saame – kas me lähme tülli või mitte. Usaldust on lihtne lõhkuda.»

Siseminister ütles, et edasine sõltub ka sellest, kuidas erinevad mehhanismid tööle saadakse – näiteks, kuidas toimib kokkulepe Türgiga. «Otsused on vaja toimima saada, siis rändevoog ei suurene. Ma kõhklen, kas see väheneb. Oleksin positiivselt üllatunud, kui see juhtuks,» tunnistas Pevkur.Tema sõnul on kõige ohtlikum, kui Euroopa Liidu sees tekib lõhe, mis puudutab uusi sunnimehhanisme ja Dublini määruse ümbertegemist.

Kuidas kõik algas?

Sisekaitseakadeemia rändeekspert Kert Valdaru loeb rändekriisi alguseks aastat 2011, mil puhkes Süüria kodusõda. Sama aasta juunis jõudsid esimesed põgenikud Türki ning novembris pani Türgi püsti põgenikelaagri.

2012. aasta septembris lahkus kuni 11 000 inimest päevas Süüriast Türki, Liibanoni ja Jordaaniasse. 2013. aasta märtsis jõudis Süüria põgenike arv miljonini.

Seega oli Valdaru sõnul selge sõnum olemas, et inimesed hakkavad liikuma. Mullu märtsis oli Süüriast lahkunuid juba neli miljonit.

«Märtsis 2015 ütles Türgi, et paneb piiri kinni pärast neli aastat avatud uste poliitikat süürlaste suhtes.»

Täna on Türgis 2,7 miljonit süürlast. Ehkki Türgi olukord on raske, tuleks Valdaru sõnul küsida, kas Türgi tegeleb väljapressimisega. «Isik seisab poe akna juures ja tal on kivid taskus. Ta ütleb, et kivid hoiavad mind maapinnal, aga kui ma tahan õhku tõsta, pean kivid sulle aknasse viskama. Poemüüja ütleb, et ära viska, ma annan sulle raha,» tõi Valdaru näite.

Valdaru lisas, et Türgi ja Kreeka liin on hetkel kontrolli all, aga ilmade soojenemisega on taas kasvama Põhja-Aafrikast Itaaliasse tulemiste arv. See 400 km tee on palju ohtlikum ning hukkunute arv tõotab suurt kasvu. Mullu uppus Vahemerel 3700 inimest. Tänase seisuga on juba 1300 teadmata kadunud või hukkunuid.

Valdaru hinnangul peaksid kõik osapooled teineteist paremini tundma õppima ja üksteisega rohkem arvestama. See on suurim väljakutse. Seejuures peab ka Lääne-Euroopa püüdma mõista Ida-Euroopat.

Kommunikatsiooni õppetunnid

Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag rääkis, millised on valitsuskommunikatsiooni õppetunnid pagulaskriisis. Esimese õppetunnina tõi ta välja arusaamist, kuidas traditsiooniline ja sotsiaalmeedia elavad oma elu.

Raag nentis, kuidas kommunikatsiooniinimesed on rinda pistnud probleemiga, et inimesed nõuavad rohkem informatsiooni kui seda parasjagu anda on. Näiteks oli võimalik öelda, mis kuupäeval mingid otsused tehakse, kuid inimesed soovisid vastuseid kohe.

Mullu juunis tellis riigikantselei uuringu ning saadi teada, et pagulaste vastuvõtmise vastu oli rohkem inimesi kui poolt. Kui tuli välja valitsuse üldine hoiak võtta pagulasi vastu, siis peavooluajakirjandus oli Raagi hinnangul liberaalne ja valitsust kritiseeriti hoopis seepärast, et ei valmistuta piisavalt. Meediat uurides ilmnes Raagi sõnul, et meedia kasutab samu argumente, mis käisid läbi ka valitsuskommunikatsioonist.

Pagulasvastaste arutlus kolis aga seepeale sotsiaalmeediasse. «Ilmnes, et traditsiooniline ja sotsiaalmeedia elavad oma elu.» Raagi sõnul oli õppetund, et peavoolumeedia ei suuda seada kogu ühiskonna agendat, oluline on ka sotsiaalmeedias toimuv.

Raag lisas, et suve keskpaigaks oli selge, kui palju ja kuidas pagulased Eestisse saabuvad. Ministrid olid ka teinud ringkäigu omavalitsustes. Vastati ajakirjanduse küsimustele. Samas augustis selgus, et inimestel pole ikka piisavalt informatsiooni, näiteks selle kohta, et pagulased ei hakka saama hiigeltoetusi. Raagi hinnangul filtreerivad inimesed lihtsalt selle informatsiooni välja, mis nende ettekujutusele ei vasta.

Vene kogukonda Raagi sõnul Eestis toimuv mõjutada ei pruugi. Vene kogukonna hoiakud muutuvad vaenulikumaks üldjuhul siis, kui Venemaa on sattunud mujal konflikti.

Kui suve lõpus tundus Raagile, et olukord hakkab stabiliseeruma, siis hakkas välismeedia kujutama põgenikke kui taradest läbi murdvat massi. See foon määras ära, kuidas Eestis edasisi sõnumeid mõisteti. «Tekkis küsimus, kas ja kui palju on võimalik üldse vastukonteksti luua.»

Kokkuvõttes ütles Raag, et pagulasvastaste argumentidega tuleb arvestada ja nende üle debateerida, sest arvestatavad argumendid jäävad. Ühel medali küljel ongi terrorismioht ehk kuidas meie majanduslikust ja sotsiaalsest suutmatusest võidakse inimesi terroristideks värvata.

Lahendusena näeb ta seda, et diskuteeritakse ka probleemide üle ning arutatakse, kas muudatustega kaasnev positiivne osa kaalub negatiivse ikka üle.

«Oleme näinud, et riik võib kommunikeerida mida iganes, aga kui kodanikuühiskond taha ei tule, siis ei ole sellel mingit rolli,» ütles Raag, kes usub, et kodanikuühiskonna diskussioon on alles alanud.

***

Foorumi kava

9.30 Avasõnad – riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet, siseminister Hanno Pevkur, sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik

10.00 Rändekriisi sireenid – sisekaitseakadeemia rändeekspert Kert Valdaru

10.20 Rändevoogude sihtriigi kogemus – Rootsi migratsiooniameti, Euroopa rändevõrgustiku Rootsi kontaktpunkti ekspert Bernd Parusel

10.50 Rändekriisi välisvaade: mida elevant arvab? – riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats

11.10 Mida oleme õppinud: rändekriis ja strateegiline kommunikatsioon – riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag

Küsimused

11.30 Paus

12.00 Mida Eesti on õppinud rändekriisist? – siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler, pagulaspoliitika koordinatsioonikogu esimees Raivo Küüt

12.20 Vestlusring – Birgit Lüüs siseministeeriumist, Triin Raag sotsiaalministeeriumist, Irene Käosaar haridus- ja teadusministeeriumist, Marina Põldma politsei- ja piirivalveametist, Juhan Saharov Johannes Mihkelsoni Keskusest, Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ja Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur. Osalejad tutvustavad viie minuti jooksul oma valdkonna peamisi õppetunde, järgneb arutelu.

13.45–14.00 Lõppsõna – kuidas edasi? – riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt