Kolmapäevases Postimehes ilmunud artikkel «Perearsti surm viis pisioperatsioonide keeluni» väitis tuntud, kuid artiklis nimetuks jääda soovinud perearsti sõnadele tuginedes, et perearstid jäid sellest aastast naha- ja aluskoekasvajate opereerimise õigusest ilma seetõttu, et eelmisel aastal suri üks iseendalt pahaloomuliseks osutunud kasvaja opereerinud perearst. Kahjuks oli tegemist valeväitega.
Teisipäeval Postimehele seadusemuudatuse tagamaid selgitanud allika sõnul sai otsustavaks asjaolu, et ennast opereerinud perearst ei saatnud enne lõikust koeproovi patoloogidele uurida.
Artikkel eksitas
Eile aga kinnitasid eelmisel aastal surnud perearsti tundnud ja tema terviseandmetega kursis olevad inimesed, et perearst ei opereerinud ennast ise, vaid laskis kasvaja eemaldada erakliinikus, kus võeti ka nõuetekohane koeproov. Varalahkunud tohtri lähedaste kinnitusel tegelesid tema raviga kirurgid ja onkoloogid, mitte üldarstid.
Postimehe kolmapäevasest artiklist võis jääda ka mulje, nagu oleks haigekassa perearstide volitusi piiranud nende endi teadmata.
Tegelikult tõstatasid küsimuse, kas perearstidel peaks olema õigus naha- ja rasvkoekasvajaid opereerida, perearstid ise möödunud aasta mais, kui Eesti Perearstide Selts esitas haigekassale taotluse lubada perearstidel koeproove analüüsida.
Haigekassa vaagis taotlust seaduses ettenähtud korras ning küsis hinnanguid vastavate siduserialade asjatundjatelt, selgitas haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel eile. Nende arvamuste põhjal seatigi alanud aastast piirang üldarstide tehtud naha- ja aluskoekasvajate operatsioonide tasustamisele.
Parema ravi nimel
«Haigekassa hinnangul eeldavad sellised operatsioonid erialaspetsialisti pädevust,» märkis Koppel, lisades, et muudatuse taga on ennekõike soov pakkuda patsientidele paremat ravi.
Nagu Eesti Üldkirurgide Seltsi juht, Põhja-Eesti regionaalhaigla üldkirurgia keskuse juht Jüri Teras kolmapäevases Postimehes märkis, eeldavad igasugused kirurgilised operatsioonid vastavat väljaõpet, ning naha- ja aluskoekasvajate diagnostika ja eemaldamine peab olema erialaspetsialistide pädevuses.
Koppel selgitas, et ka pealtnäha tavalise sünnimärgi eemaldamisel tuleb arvestada võimalusega, et tegu on pahaloomulise kasvajaga, mis omakorda eeldab vastavaid uuringuid ja operatsioone.
Postimees palub valeväidete esitamise pärast vabandust.