Politsei- ja piirivalveameti vastvalminud Piusa kordoni aia taga asub väsinud moega kahekorruseline hoone, mille kohta piirivalvurid teavad, et neid on sealt jälgitud ja patrullide liikumise kohta salakaubavedajatele teavet antud.
Salakaubavedajad saavad jälgida Piusa kordonit otse maja aknast
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
6. mai 2016, 17:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piusa kordoni piirdeaiast vaid paari meetri kaugusel asuva koorunud värviga kahekorruselises hoones on kaheksa korterit, kus piirivalvurite andmetel elab praegu vaid ühes korteris alaline elanik.
Piirivalvurid teavad, et sellest majast on neid jälgitud ja antud edasi infot patrullide teeleasumise aja ja suuna kohta. Piusa kordoni ülema Valmar Hinno sõnul oskavad piirivalvurid sellise jälgimisega arvestada ja vajadusel vastumeetmeid.
«Me väldime rutiini ja ei saada patrulle teele iga päev kindlatel kellaaegadel kindla marsruudiga. Kordonis varieerub patrullide teeasumise aeg, nende marsruut, samuti patrulli kestus,» rääkis Hinno. Kui tavapatrull jälgib piiril toimuvat 4-6 tundi, siis on ka näites kuni 12 tundi kestvaid valvekordi.
Hinno möönis, et sellise hoone olemasolu otse kordoni kõrval võib tunduda absurdne, kuid selle vastu ei saa piirivalvurid ise midagi ette võtta, kuna tegemist on eraomanduses oleva hoonega ning eraomand on Eestis puutumatu.
Kordoni ülem lisas, et tegelikult ei kujuta hoone ja sealt kordonit jälgivad silmapaarid siiski nii suurt julgeolekuriski, kui võiks ette kujutada, kuna kordonil saaks silma peal hoida ka mujalt, kui otse kordoni juures asuvast majast. «Ei ole suurt vahet, kas sind jälgitakse otse aknast või siis mõnest eemal asuvast hoonest või hoopis põõsa tagant. Piirivalvur peab oma töös olema alati valmis selleks, et su tegevust jälgitakse ja tuleb olla valmis vastumeetmeteks,» lausus Hinno.