/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
Ärimehest Alexander Kofkinist ja ekspeaministrist Andrus Ansipist raamatu kirjutanud ajakirjanikud Kadri Paas ja Katariina Krjutškova ning Vaba Kiri OÜ jäid kohtuvaidluses Kofkiniga lõplikult kaotajaks, kuna riigikohus otsustas tänase otsusega nende kassatsioonkaebust mitte menetleda.
Sellega jäi jõusse madalama astme kohtute otsus, millega peavad Paas, Krjutškova ja Vaba Kiri OÜ tasuma solidaarselt Kofkinile mittevaralise kahju eest hüvitist 5000 eurot ja tasuma menetluskulud.
Tallinna ringkonnakohus tegi tänavu jaanuaris otsuse, millega jättis jõusse varasema Harju maakohtu otsuse Alexander Kofkin hagis Kadri Paasi, Katariina Krjutškova ja OÜ Vaba Kiri vastu väärate faktiväidete ümberlükkamiseks ning valede ja au teotavate faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Kofkini esindaja vandeadvokaat Aivar Pilve selgituse kohaselt nõustus kohus täielikult nii Kofkini nõude aluseks olevate seisukohtade kui ka maakohtu varasema otsuses toodud järeldustega. «Kohtuotsusel peaks olema oluline mõju Eesti ajakirjandusturul toimivate põhimõtete korrastamisele. Kohus ei nõustunud raamatu autorite väitega nende õiguste ja sõnavabaduse ebaproportsionaalse piiramise kohta Kofkinile hüvitise väljamõistmisel. Kohus selgitas ka avaliku elu tegelase kui väljendi tähendust ja nõustus Kofkiniga selles, et ta pole avaliku elu tegelane,» märkis Pilv jaanuaris BNSi vahendusel.
Ringkonnakohus leidis, et raamatu autoritel puudusid igasugused andmed Kofkini ja temaga seotud Estkompeximi seotuse kohta KGB-ga. Raamatus avaldatut tuleb hinnata mõistliku isiku arusaamise seisukohalt ning kohtu arvates ei saa kostjate poolt avaldatud väiteid käsitleda kui ebamäärast «kuulujuttu», millega raamatu autorid on püüdnud avaldatud väiteid õigustada.
«Vastupidiselt kostjate käsitlusele jäetakse tekstis mulje, et autorile on teada asjaolusid, mida avalikkus ei tea, kuid mille tõttu tuleb hageja tegevusse suhtuda kriitiliselt. Ebaõigeteks faktiväideteks on praegusel juhul väidete ja väärtushinnangute kogumid. Vaidlusalustel lehekülgedel avaldatu näol on tegemist faktiväidetega ja nende alusel kujundatud väärtushinnangutega, seega esitasid kostjad teatud faktilisi andmeid hageja ja hagejaga seotud Estkompeximi kohta, see on nende seotuse kohta KGB-ga,» seisab ringkonnakohtu lahendis.
Euroopa inimõiguste kohtu (EIK) praktika kohaselt ei ole väärtushinnangut küll võimalik tõendada, kuid sellise väite esitamiseks peab olema piisav faktiline aluspõhi. Maakohus leidis õigesti, et piisavat tõenduslikku alust avaldajatel ei olnud.»
Harju maakohus rahuldas mullu mai keskel avaldatud otsuses ärimehe Alexander Kofkini hagi ekspeaministrist Andrus Ansipist raamatu kirjutanute vastu. Kohus mõistis Kadri Paasilt, Katariina Krjutškovalt ning Vaba kiri OÜ-lt välja solidaarselt mittevaralise kahju eest hüvitist 5 000 eurot Alexander Kofkini kasuks ning jättis menetluskulud Paasi, Krjutškova ning Vaba Kiri OÜ kanda.
Kohus kohustas Paasi, Krjutškovat ning Vaba Kiri OÜd avaldama 10 päeva jooksul otsuse jõustumisest väljaannetes Postimees, Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, Õhtuleht ja Delfi ning raamatu «Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss» Facebooki lehel teadaande, et raamatus «Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss» on avaldatud Kofkini kohta ebaõigeid andmeid.
Kohus kohustas vaidlusaluste lausete eemaldamist ka avalikult kättesaadavatest ning elektrooniliselt levitavatest e-raamatutest.
Raamatu autorid lahendiga ei nõustunud ja esitasid ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse.
Kofkinile ei meeldinud raamatu alapeatükis «Ansipi tööandja kirju minevik» avaldatu, mis käsitles 80-ndate aastate lõpus loodud Eesti-Šveitsi ühisettevõtet Estkompeximi ning ettevõtte ja ettevõtja võimalikku seotust KGB-ga. Kofkin nõudis autoritelt ja kirjastuselt kahjutasuks 35 000 eurot, vabandamist ja vaidlusaluste lausete eemaldamist e-raamatust. Autorid endal süüd ei näe.
Andrus Ansipist raamatu kirjutanud ajakirjanikud Kadri Paas ja Katariina Krjutškova ning Vaba Kiri OÜ täidavad jõustunud tsiviilasja nr 2-14-52721 ning avaldavad järgmise teadaande:
«Raamatus «Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss» on avaldatud Alexander Kofkini kohta järgmiseid ebaõigeid andmeid:
1) «Ansipi hilisema tööandja Aleksander Kofkini Estkompeximi mõne aastaga saavutatud turupositsioon 1980ndate lõpus ning firma üle-eestiline laienemine ei pruukinud käesoleva raamatu autoritega kõnelenud luureasjatundjate väitel olla pime juhus. Tol ajal lõi KGB välismaal varifirmasid, mille kaudu rahastati salajasi operatsioone lääneriikides. See võiks seletada ka Kofkini kiiret edu välismaal.»
2) «Eri allikate hinnangul võis NSV Liidu ja Šveitsi ühisettevõttena loodud Estkompeximi tegelik rahapööritaja olla just KGB.»
3) «Enne seda oli ta töötanud Eesti NSV liha- ja piimatööstuse ministeeriumis välissuhete osakonna juhatajana. Autoritega vestelnud luureallikad ütlevad keerutamata, et tegemist oli klassikalise julgeoleku mehitatud ametikohaga. KGB ohvitser sai tsiviilametis töötamiseks nn puhta CV, kus luuretausta mõistagi ei mainitud. Jätkuvalt on elu ja tervise juures inimesi, kes väidavad, et on näinud Kofkini ülikooliõpingutele suunamise paberit, lähetajaks kolmetäheline organisatsioon. […] Samas olid välissuhtlusosakonnad kõikides toonastes ametkondades alati ja ainult KGB kontrollitud inimestega mehitatud…»
4) «Estkompexim oli pidevalt meie luureosakonna silmapiiril. See oligi meie firma.»