Nõudeid riigiveebidele karmistatakse pidevalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste kodulehtedele kehtivad riiklikud nõuded, mida pidevalt uuendatakse vastavalt euroliidus tehtud kokkulepetele ning tehnoloogia arengule.
Majandusministeeriumi pressiesindaja Piret Pärn kinnitas, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste kodulehtede nõuded on kehtinud pikka aega ja neid järjest uuendatakse vastavalt tehnoloogilistele arengutele.
Nii peavad veebid peavad olema töökindlad ja hästi kasutatavad sõltumata sellest, millise brauseriga seda lugeda, turvalised ja kasutajasõbralikud. Euroopa Liidus on lisaks võetud kohustus, et kõik avaliku sektori veebid vastaks aastaks 2010 ligipääsetavuse nõuetele – nii võimaldatakse infot kätte saada ka erinevate puuetega inimestel (vaegnägijad, motoorikahäired jne), aga ka näiteks aeglase internetühendusega arvutitest.
Näiteks vaegnägijate jaoks peab veebide ülaosas olema valikuvõimalus muuta fondi suurust, lisavõimalustel ka värvi ning kirja tüüpi. Paljud nõuded on ka tehnilised.
Praegu on ministeeriumil väljatöötamisel veebide raamistiku uus versioon. Muuhulgas tahab see panna veebid tehniliselt omavahel suhtlema, nõuda neis kasutatavate failiformaatide vähendamist ning korrastatud, puhtaid aadresse (clear URL). Samuti on kavas nõuda vaba tarkvara alternatiivide arvestamist - näiteks kõik Valge Maja portaalid baseeruvad vaba tarkvara põhisel veebimootoril Driupal. Edaspidi soovitakse vältida eri asutuste veebide liitmist ning panna üleriigiline teabeportaal eesti.ee toimima avaliku sektori asutuste ühistegevusena.
Abi nõuete täitmiseks
Ministeerium on lisaks nõuetele pakkunud abi ka nende täitmisel. Koostöös Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusega antakse kodulehtede arendamiseks struktuurfondidest toetusi, viiakse läbi koolitusi ning tehakse uuringuid nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Samuti uuritakse aeg-ajalt veebide nõuetele vastavust. «Probleem nõuetele vastavusega on laiem, kuna Eestis on vähe IT-arendajaid, kes teevad nendele nõuetele (sealhulgas vaegnägijaid arvestavaid) veebilahendusi,» tõdes samas Pärn. Enamik asutusi kasutab praegu selliseid veebihaldusvahendeid, mis juba oma loomu poolest ei vasta nõuetele.
Viimane uuring näitas, et veebide peamisteks probleemideks on olulise info edasiandmine pildi või värvidega, mistõttu piltide või värvide mittenägemisel ei olegi veebi info arusaadav. Probleeme oli ka linkide jms juures kasutatavate HTML-standardi väliste programsete vahenditega (java, javascript, flash jt), millede toe puudumisel ei olnud viidatavaid linke võimalik kasutada.