Nord Stream 2 – ülikasum, julgeolekuoht või mõlemad? (24)

Joosep Värk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Läänemere põhja planeeritav gaasijuhe Nord Stream 2 (NS2), mis peaks edastama maagaasi Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi ja valmima 2019. aasta lõpuks, lubab kõigile miljardeid eurosid kasumit. Selline on mantra, mida korrutavad projekti heaks töötavad inimesed, kui avaldada kahtlust, kas hiigelprojekt on ikka tasuv. Seda isegi tingimustes, kus maagaasi hind on viimase kahe aasta jooksul rohkem kui kaks korda langenud.

On üsna kindel, et väga kasumlik on NS2 viiele suurele Lääne-Euroopa energiafirmale – sakslaste Uniperile ja Winterhsallile, austerlaste OMV-le, prantslaste Engiele ja Briti-Hollandi päritolu Shellile. Kõigile neile kuulub Nord Stream 2 AG nimelisest Šveitsis registreeritud firmast kümme protsenti – kokku 50 protsenti ehk pool.

Esiteks ei võta eraomanduses olevad firmad nii suuri projekte ette, kui nende silmis just kasum ei terenda. Ent projektil on ka teine osapool, 50,002 protsendi ulatuses Venemaa riigi omanduses olev energiagigant Gazprom, kes oleks just see, kes Siberi suurtest gaasimaardlatest torusse maagaasi tarnima hakkaks. Nende käsutuses on teine pool NS2 aktsiatest, lisaks on nemad ametipostile pannud ka firma juhi Matthias Warnigi, kes on ka Nord Stream 1 (NS1) ehitanud firma juht ning kuulub Venemaa presidendi Vladimir Putini lähiringi.

Kommentaarid (24)
Copy
Tagasi üles