Harku kinnipidamiskeskusest vabastatud guinealased pole mitu päeva end politseis registreerimas käinud, mistõttu kahtlustab politsei, et nad on riigist lahkunud. Postimehele kinnitas üks meestest seepeale, et pole Eestist kuhugi kadunud.
Politsei kahtlustab, et Harkust pääsenud illegaalid on Eestist lahkunud (4)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
12. mai 2016, 14:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Marie Aava kinnitusel pole üks guinealane end näitamas käinud 2. maist ning veel kaks on kadunud 9. maist. Jätkuvalt käib politseis igapäevaselt Harkust vabastatud Elevandiluurannikult pärit noormees.
«Oleme info meeste lahkumise kohta edastanud koostööpartneritele lähiriikides ja nende asukohta püüab kindlaks teha ka politsei- ja piirivalveamet,» kinnitas ERRi uudisteportaalile Põhja prefektuuri piiri-ja migratsioonijärelevalvetalituse teabetöö vanempiiriametnik Tõnu Strandson.
Postimehele väitis üks guinealane, et mehed on jätkuvalt Eestis, kuid Tallinnast eemal, kus neil olevat koht, kus ajutiselt ööbida.
Politsei kinnitusel ei saa guinealasi otseselt karistada selle eest, et nad igapäevaselt menetleja juures allkirja andmas ei käi. Samuti ei saa neid tagasi Harkusse panna.
Mehed vabanesid Harku kinnipidamiskeskusest aprillis seetõttu, et täitus väljasaatmise korraldamiseks lubatud maksimaalne 18-kuuline periood. Selle aja jooksul ei suudetud aga nelja mehe isikuid kindlaks teha. Neil pole seega ka dokumente.
Tallinna kodutute varjupaigas elanud mehed pidid end iga päev politseis registreerimas käima.
Aava sõnul võivad guinealased teoorias taotleda varjupaika ka teises riigis. Eestis ei ole nad taotlenud ei elamisluba ega asüüli.
Enda sõnul tulid mehed Eestisse 2014. aasta sügisel Venemaalt ebaseaduslikult piiri ületades ning jäid siis vahele. Ehkki PPA kinnitusel olid mehed teel Skandinaaviasse ja loobusid Harkus ka näiteks eesti keele õppimisest, väitsid noormehed, et tahaksid jääda Eestisse.