Endine Euroopa Komisjoni asepresident ja Eesti peaminister Siim Kallas kirjutas suhtlusvõrgustikus Facebook, et Eesti saamine ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks tõstaks Eesti esindatuse taset ja avaks lisavõimalusi rahvusvahelise poliitika mõjutamiseks.
«Pürgimus Eesti saamiseks ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks on minu arvates hea plaan,» kirjutas Kallas. «Eesti Vabariik on tõstnud oma ÜRO esinduse taset – meil on seal suursaadik. See on väga hea. Julgeolekunõukogu ajutise liikmena tõuseb see tase veelgi. ÜRO julgeolekunõukogu võib anda oma õnnistuse sõjategevusele ja selle ka hukka mõista. Pigem teoreetiline juhus tänapäeval, aga ikkagi… Kasutada ära täiendavad võimalused rahvusvahelise poliitika mõjutamiseks, isegi kui need on väikesed, miks mitte?» kirjutas Kallas.
Kallas märkis, et aastatel 1995–1996, kui ta välisministrina töötas, oli Eesti ÜRO suhtes üsna ükskõikne. «Kõik meie pingutused, meie energia oli suunatud Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamisele. ÜRO näis ebaoluline.»
Kallase sõnul on Eesti maailma mastaabis väga väike riik, aga täna kuulub Eesti ikkagi umbes 50 riigi hulka maailmas, kellel on võimalik rahvusvaheliselt ulatuslikult suhelda, kasutades oma liikmelisust Euroopa Liidus, NATO-s, OECD-s, Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja mujal. Tööd ja tegevust jätkub.
«On sadakond maailmariiki, kellel pole üldse muud väljundit rahvusvahelisse ellu kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaudu – kahepoolsed suhted välja arvatud. Nende rahvuslikku poliitikat mõjutab oluliselt see, mis toimub ÜRO-s. Nad suhtlevad, neil on omad liidrid – näiteks Lõuna-Aafrika ja Kuuba –, kelle otsa vaadatakse. Nende esindajad ÜRO-s on poliitilise eliidi tipus. Me peame tajuma, me peame mõistma, mis on selle rühma mõtlemine, rahvusvahelised huvid, seosed. Mine tea, millal ja mis asjaoludel vajame usaldust ja sõprust riikide hulgas, mis arvuliselt moodustavad ÜRO liikmete enamuse,» arutles Kallas.