Kirjandusteadlane Arne Merilai arvas, et Keskerakonna peasekretäri kohalt taandunud Priit Toobali asemel koostas erakonnakaaslastele saadetud avalduse teksti pigem parteikontor. Kirjandusteadlane Tiit Hennoste leiab tekstis aga emotsionaalseid hüüatusi, mis just näitavad Toobali enda osalust kirjatöös.
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor Arne Merilai ütles, et Toobali avaldus ei olnud tekst, mille kirjutas keegi äkiliselt murdunud lahkuja, kuigi allkirjaga oli ta ilmselt nõus. «See on kontoris küpsenud professionaalne ja hoolega toimetatud kirjutis, mis edastab ühe organisatsiooni ajutrusti – ja selle emamesilase – taktikalisi hetketundmusi,» leidis Merilai.
«Tekst on pikk ja põhjalik, väga üksikasjalik, kalkuleeritud ja läbikomponeeritud, demagoogiliselt argumente laduv, emotsionaalselt kruviv ja täis võitlevat energiat – tulevikku sihtiv. Miks peaks sellise hoolikas koostaja, vastupidi, käega lööma, kui tal on veel nii palju püssirohtu tallel, et kuulipilduja ei vaiki teps. Lõppematu kütusevaru ja depressiivne resignatsioon ei lähe kokku, eriti lähiperspektiivis,» leidis professor.
«Lihtsalt teadaandmisest oleks piisanud, detailne manuaal on teisest registrist,» märkis Merilai.
Miks peaks sellise teksti hoolikas koostaja käega lööma, kui tal on veel nii palju püssirohtu tallel?
«Säherdune musta pesu raevukas tsentrifuugimine iseloomustab tihti neid, kes on – olgu õiglaselt või ebaõiglaselt – n-ö kohtu alla sattunud ja püüavad, nui neljaks, oma pigilinnu kuvandit lumivalgekeseks võõbata. Nagu lasteaias lauldakse: otsi kohta kus sa saad ja lükka teine sisse,» võrdles kirjandusteadlane.
Merilai sõnul terve mõistusega vastuvõtjat see paraku ainult tülgastab ja teeb hättasattunule veel rohkem kahju.
«On näha, et haavatud isiku psühholoogia on üle kandunud kogu organisatsioonile, tuntakse uhkete ja võimukate alandamist ja kiusamist. Meenub Putini kujund nurka aetud rotist või oli see koerast, kes ründab vahendeid valimata ja püüab ikka esimesena hammustada; selline kuhtuv amokijooksmine,» võrdles ta.
«Stiililt kantseliit: kellele mokka mööda, kellele mitte,» lisas ta veel.
Teist meelt oli keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste: «See oli nii segamini paisatud asi, et vähemalt osaliselt oli seal kindlasti Toobali oma tekst sees. Seal on emotsionaalseid plahvatusi, teiseks tekst ise on väga eklektiline, hüplik – professionaal tavaliselt niimoodi ei kirjuta,» leidis Hennoste. «See aga ei tähenda, et seal ei võiks olla sees ka kellegi teise kirjutatud osi.»
«Rünnakud, mis seal on, ei ole midagi uut. Uued on teatud faktid, mida varem välja käidud ei olnud. See võib olla vägagi kellegi poolt soovitatud. Aga põhiline on emotsionaalsus ja spontaansena mõjuvad karjatused, et ma paiskan lõpuks kõik välja, mis mul öelda on,» lausus Hennoste.
Hennoste osutas, et teksti võib kirjutada mitmel eri viisil. «Üks võimalus, et mina annan mõtted-lausetükid, keegi teine kirjutab. Teine võimalus, et mina kirjutan, keegi teine redigeerib – tõmbab maha, mida minu arvates ei tasuks öelda, ja jätab muu alles. Kolmas võimalus on, et inimene räägib jutu ja keegi kirjutab üles. Selles tekstis kohati kõlas sellist emotsiooni,» pakkus Hennoste.
«Ma võin ainult arvata, aga tundub, et Toobal ise on selle teksti taga, aga see ei pruugi olla tema sõnastus,» leidis Hennoste.
Keskerakonna pikaaegne peasekretär Priit Toobal saatis eile erakonnakaaslastele emotsionaalse avalduse, milles teatas oma otsusest lahkuda Keskerakonna peasekretäri kohalt, samuti poliitikast ja avalikust elust.