Laia haardega jõuk tegi koostööd ebaausate tehnoülevaatajatega

Autode tehnoülevaatus. Illustreeriv foto. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mitmes riigis tegutsenud kuritegelik jõuk värbas endale tehnoülevaatajaid, kes varastatud sõidukeid hea raha eest ülevaatusest läbi lasid.

Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude teenistuse politseinikud pidasid möödunud kuu lõpus kinni viis Tallinnas asuva tehnoülevaatuspunkti töötajat, keda on alust kahtlustada korduvas altkäemaksu võtmises. Kolm meest võttis kohus prokuröri taotlusel ka eeluurimise ajaks vahi alla.

Prokuratuuri teatel on ülevaatuspunktiga seotud korruptsioonijuhtumite uurimine osa suuremast kriminaalasjast, milles on praegu kokku 13 kahtlustatavat, kellest seitse viibivad vahi all.

Varem suuremahuliste kelmuste eest karistatud 60ndates eluaastates mehele on esitatud kahtlustus kuritegeliku ühenduse loomises, mis organiseeris Soomes ja Saksamaal sõidukite vargusi, kauples varastatud tehnikaga ja korraldas kindlustuskelmusi. Grupi liikmeid kahtlustatakse ka altkäemaksu vahendamises tehnoülevaatuse töötajatele.

Kahtlustuse kohaselt said ülevaatajad raha selle eest, et nad ei kontrollinud sõidukite tegelikku tehnilist olukorda ja lasid läbi ka autosid, mis ei olnud tehniliselt korras. Osa ülevaatusele tulnud autodest olid tegelikult sõidukorras, kuid kuna sõiduk pidi ülevaatuse igal juhul läbima, maksti ka selle eest altkäemaksu.

Autoomanikud maksid ülevaatajatele 60 kuni 70 eurot, millest enamik läks üldjuhul firma kassasse ja 20 eurot sai ülevaataja endale. Uurimise käigus on tuvastatud juba üle 40 kuriteoepisoodi.

Kuritegeliku ühenduse käepikenduseks

Kahtlustuse kohaselt oli ülevaatajatele altkäemaksu andmine kuritegeliku ühenduse kõrvalharuks. Muuhulgas anti altkäemaksu selleks, et müüa ka tehniliselt mittekorras autosid ja varastatud autosid, mille identiteeti oli Eestis muudetud. Eesti Päevalehe andmeil töötasid ebaausad tehnoülevaatajad Center Services OÜ tehnoülevaatuspunktis.

Lisaks pandi uurimisandmeil toime erinevate, ka varastatud autodega kindlustuskelmusi. Nimelt lavastati avariid ja tegelikke remonttöid ei teostatud või teostati väiksemas mahus, kui kindlustusandjale näidati.

Kahtlustuse kohaselt tegelesid kuritegeliku ühenduse liikmed lisaks altkäemaksu vahendamisele ka hinnalise tehnika varastamisega. 2014. aasta sügisest kuni 2015. aasta sügiseni varastati Soomest seitse Volkswageni väikebussi, kolm merekaatrit, üks matkabuss ja järelhaagis ning üks väikebuss varastati ka Saksamaalt.

Enamik neist sõidukitest toodi valede numbrimärkidega Eestisse ning müüdi valedokumentide ja võltsitud VIN-koodidega edasi. Samuti varastasid ühenduse liikmed uurimisandmeil Eestist kaks tõstukit, sõiduauto Fiat ja elektrilisi tööriistu ning üritasid varastada üht Volkswageni bussi.

Lisaks rööviti ühelt purjus mehelt Tallinnas sõiduauto ja lavastati kindlustushüvitise saamiseks aastail kolme aasta jooksul mitu liiklusõnnetust.

Osa varastatud tehnikat jõudsid kahtlustatavad juba edasi müüa, kuid tänu Eesti, Soome, Rootsi, Läti ja Leedu politsei tihedale koostööle õnnetus peaaegu kõik varastatud sõidukid kätte saada ja kannatanutele tagastada.

Varguste ja kelmustega tekitatud võimalik kahju ulatus ligi 300 000 euroni, mis õnnestus tänu sõidukite leidmisele suures osas ära hoida. 

Patuseid tehnoülevaatajaid küllaga

See ei ole viimase poole aasta jooksul kaugeltki esimene kord, kui altkäemaksu kahtlstuse saavad just tehnoülevaatajad.  

Detsembri alguses kirjutas Postimees, kuidas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo politseinikud pidasid Tallinnas ja Sillamäel kinni viis sõidukite tehnoülevaatajat, keda kahtlustati korduvas altkäemaksu võtmises ja ametialases võltsimises. Kõigest nädal hiljem teatati veel kuuest patusest tehnoülevaatajast.

Põhja ringkonnaprokurör Rita Siniväli märkis, et autoomanikud ega ülevaatajad pole ilmselt aru saanud, kui raske kuriteoga tegelikult tegemist on.

Nimelt on korduv altkäemaksu võtmine esimese astme kuritegu, mille eest seadus näeb ette ühe kuni kümne aasta pikkuse vangistuse. «Mittekorras sõidukitega liiklemine ohustab otseselt autojuhtide ning teiste liiklejate elu ja tervist,» sõnas prokurör.