Eestisse toodud põgenik: pagulasstaatus tuleb anda neile, kes seda väärivad (5)

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratiivne foto.
Illustratiivne foto. Foto: Reuters/ScanPix

Postimees kõneles ühe Euroopa rändekava alusel Eestisse toodud sõjapõgenikuga, kes arvas, et pole õiglane, et mitte ükski neist pole seni saanud pagulasstaatust, kuid samas ei leia ta, et kõik seda automaatselt väärt on. 

«Sain päev enne Eestisse tulemist teada, et mulle antakse üheaastane elamisluba (täiendav kaitse). Dokumente esitades uskusin ma, et saan pagulasstaatuse (kolmeaastane elamisluba). Uurisin seejärel IOMilt (Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon) ja nende esindaja ütles, et Eesti on ainus riik, kes annab koheselt üheaastase elamisloa,» rääkis anonüümsust palunud sõjapõgenik Postimehele (täisnimi toimetusele teada).

Eestisse saabudes selgitasid tema sõnul Eesti Inimõiguste Keskuse (ÜRO Pagulasameti UNHCR lepingupartner Eestis) esindajad, et Euroopa Liidu õiguse järgi pole kõikidele põgenikele automaatselt aastase elamisloa andmine õiglane. Esmalt peab uurima, kas inimene väärib pagulasstaatust ja kolmeaastast elamisluba, mida Eesti politsei- ja piirivalveamet (PPA) seni pole teinud.

«Mul ei ole piisavalt turvatunnet, sest ei ole selge, mis saab minust ikkagi 10-11 kuu pärast. See mõjutab ka mu igapäevaelu. Kui ma oleksin kindlam, saaksin paremini planeerida oma tulevikku. Muidu on ikkagi tunne, et ma olen siin ainult ajutiselt, kuigi politsei ütles, et aastane elamisluba ei pea seda tingimata tähendama. Aga see võimalus, et pean siit peagi lahkuma, on ikkagi kukla taga,» rääkis põgenik, kes ei näe võimalust lähitulevikus koduriiki tagasi pöörduda. «Pikemat perspektiivi ma praegu öelda ei oska, hetkel mõtlen ikkagi siia jääda.»

Tema sõnul on kohtu poole pöördunud hetkel kaks põgenikku, kelle puhul Inimõiguste Keskus näeb, et nad vääriks pagulasstaatust. Kui iga siia toodud põgeniku kaasust lähemalt uurida, võib tema sõnul ilmneda, et pagulasstaatust väärib rohkemgi.

«Kindlasti tuleb vaadata iga inimese juhtumit eraldi, kõigile ei peaks andma automaatselt kolmeaastast elamisluba, aga seda tuleks kaaluda.»

Pagulane või täiendava kaitse saaja?

Seni on põgenik eluga Eestis pigem rahul. «Õpin eesti keelt. See on küll esialgu raske, aga teen edusamme.»

Euroopa rändekava kohaselt Eestisse toodud sõjapõgenikest kaks on Eesti Inimõiguse Keskuse soovitusel pöördunud kohtusse. Nimelt otsustas PPA esialgu, et annab Kreekast ja Itaaliast ümberpaigutatavatele põgenikele täiendava kaitse, mitte pagulasstaatuse.

Täiendava kaitse saaja on välismaalane, keda ähvardab kodumaal oht elule, kuna riigis on relvakonflikt. Täiendava kaitse saajale antakse üheaastane elamisluba. Seevastu pagulane on seaduse järgi isik, keda kiusatakse lisaks veel ka isiklikult taga tema rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba.

«Selleks, et olla võimalikult efektiivne meie ressursside juures, oli meil esialgu põhimõte, et anname inimestele üheaastase kaitse ja selle pikendamisel aasta pärast hindame kaitse liigi üle,» selgitas PPA identiteedi ja staatuse büroo juhataja Margit Ratnik.

Nii pidasid ametnikud Kreekas põgenikke intervjueerides silmas peaasjalikult seda, kas inimene kujutab mingit julgeolekuohtu või mitte. Kui ohtu ei olnud ja põgenik oli pärit konfliktiriikidest nagu Süüria, Jeemen või Iraak, siis oli üsna kiiresti võimalik teha täiendava kaitse andmise otsus. Seda, kas inimene kvalifitseerub pagulaseks plaaniti hinnata aasta pärast.

Riikidel erinev praktika

Nüüd tuleb aga praktikat muuta, nendib Ratnik. «Kui järgida kehtivat seadust, siis tuleb ka isiklik kaitsevajadus hinnata ikkagi kohe. Seda me edaspidi ka teeme.» See tähendab, et Kreekas tuleb hakata välja selgitama ka, kas põgenikku on Süürias ka isiklikult taga kiusatud näiteks tema poliitiliste veendumuste pärast. «See on keerukam, peame veenduma, et inimene väidab õiget.»

Kohtusse pöördunud põgenike staatuse vaatab PPA uuesti üle. Teha tuleb uued intervjuud. «Kui me tuvastame, et neile on pagulasstaatuse andmine põhjendatud, siis me seda ka teeme.» Samuti vaadatakse Ratniku sõnul üle ka ülejäänud 17 Eestisse jõudnud põgenike taust. «Meie eesmärk ei ole sundida kedagi kohtusse minema, vajadusel teeme uued otsused.»

Ratniku sõnul pagulase ja täiendava kaitse saanud inimese sotsiaalsetes garantiides vahet pole. Samas tagab pagulasstaatus ka Ratniku arvates suurema kindluse, et end riigis sisse seada.  «Kolmeaastane elamisluba on pikema perspektiiviga ja kindlam.»

PPA nentis, et neil puudub täpne ülevaade sellest, kuidas erinevad riigid rändekava alusel põgenikke vastu võtavad. Samas on teada, et näiteks Leedu viib Türgis läbi julgeolekuintervjuu ja registreerimise. Otsus vastuvõtmise kohta tehakse Leedus ning seejärel saavad inimesed Leetu minna, kus viiakse läbi täiendavad intervjuud hindamaks, kas inimene saab pagulasstaatuse või täiendava kaitse.

Kreekas kohapeal intervjueerivad põgenikke lisaks Eestile ka Holland ja Prantsusmaa. Soome võtab aga inimesed vastu ilma intervjueerimata ja menetlusprotsess toimub juba kohapeal siseriigis. Seega on riikidel praktika väga erinev.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles