«Ma arvan, et Keski tänased toetajad jagunevad valdavalt kolme suurde gruppi. Esiteks venekeelsed, kellele keegi teine midagi ei paku. Teiseks väike hulk valdavalt eakaid fänne, kes idoliseerivad Edgari rolli Laulvas revolutsioonis ja iseseisvumisprotsessis. Ja kolmandaks need, kes tahavad toetada sotsiaalse programmiga opositsioonijõudu ja kes loodavad simsonlaste mässust Keskerakonna ümbersündi.
Ma arvan ka, et järgmistele riigikogu valimistele Keskerakond Savisaare juhtimisel ei lähe. Ent vahepealsesse aega jääb palju vastust ootavaid küsimusi.
- Esiteks: kuidas Savisaar lahkub. Astunuks ta tagasi mullu sügisel, oleks ta ära saadetud lillede ja pisaratega. Tänaseks on ta muutunud üleliigseks ja koormavaks enamusele keskerakondlastest. Ometi on tal ustavaid järgijaid Toompeal (Lenk, Ernits) ja ilmselt mõnevõrra rohkemgi Tallinna volikogus. Kui Savisaar omade poolt ja vastu ta enda tahtmist üle parda heidetakse, ei ole sugugi kindel, et mõlemad fraktsioonid ühtsena jätkavad. Ka võib eeldada, et protestiks Edgari kukutamise vastu eemaldub Keskerakonnast mingi osa senistest valijatest.
- Teiseks: Kellele jääb võim erakonnas. Paljudele tundub aksioomina, et pärast Edgarit hakkavad erakonda juhtima Simson ja Ratas käsikäes. Aga suurimad häälteskoorijad on viimastel valimistel olnud hoopis Toom ja Kõlvart. Lisaks on viimase aasta jooksul konjuktuursetel kaalutlustel Edgari kaardile mänginud ka erakonna uus «dünaamiline duo» - Karilaid ja Loone. Isegi kui erakonna «mõistlik» osa jääb esialgu tüüri hoidma, on pigem tõenäoline, et järgneb pikem võimuvõitlus.