Tõenäoliselt tuleb sellele halvale uudisele lisagi, sest järgmise aasta riigieelarves ei ole elektrirongide remondiks sentigi, mistõttu tuleb see raha võtta piletihinna toetusest.
Oktoobri keskpaigast läheb elektrirongiga sõitmine kallimaks
15. oktoober on see päev, kui elektrirongiga sõitmine läheb kallimaks. Hinnatõus ei ole just suur, aga lööb siiski päris valusalt rongiga sõitvate inimeste rahakoti pihta. AS Elektriraudtee juhatuse liige Kuldar Väärsi ütles, et üksikpiletite hinnad tõusevad üks-kaks krooni, kuukaartide eest tuleb aga senisega võrreldes kuni 50 krooni rohkem välja käia.
«Hinnatõus on tingitud ainult sellest, et võrreldes tänavu jaanuariga on Eesti Raudteele makstav infrastruktuuritasu oluliselt kasvanud,» põhjendas Väärsi rongisõidu kallinemist. «Kõikide muude kuludega tuleme toime.»
Remondiraha jääb ära
2006. aastal pidi Elektriraudtee infrastruktuuritasudena maksma 14,6 miljonit, mullu 18,8 miljonit ning tänavu juba 25,7 miljonit krooni. Piletitulu katab vaid kolmandiku elektrirongiliikluse kogukuludest.
Kui kõik muud piletid lähevad oktoobri keskpaigast kallimaks, siis rongist või kassast ostetavate kuukaartide hinnad ei tõuse. Põhjus on selles, et need kallinesid juba juunis ning pealegi on sellisel moel endale 30 päeva kaarte soetavaid inimesi jäänud suhteliselt väheks.
«Kas tuleval aastal piletihinnad veel kasvavad, on praegu veel ebaselge,» ütles Väärsi. «Kõik sõltub sellest, milliseks kujuneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimus ja selle rahastamise suurus.»
Ta lisas, et Elektriraudtee soovib siiski kõik rongid käiku jätta, et inimesed ei peaks oma sõiduharjumusi muutma. Seegi võib tähendada pileti kallinemist. Kui palju hind sel juhul tõuseb, ei soovinud Väärsi ennustada, aga tegemist on ilmselt kümnete protsentidega.
Tänavu toetab riik Elektriraudteed 54 miljoni krooniga ning annab sellele lisaks rongide remondiks veel 18 miljonit. Järgmise aasta riigieelarve projektis remondikulusid enam ette nähtud ei ole. See tähendab, et vedureid ja vaguneid tuleb korda teha sellesama toetussumma eest. Remontimata aga veeremit jätta ei saa.
Väärsi ütles, et Elektriraudtee küsis kevadel ministeeriumilt järgmise aasta tegevuskulude katteks 60 miljonit ja investeeringuteks ehk rongide remondiks kümme miljonit krooni. Kokku oleks see olnud isegi kaks miljonit vähem, kui tänavu saadi. Nüüd on aga eelarves kirjas vaid 54 miljonit.
«Ise usun küll, et ministeeriumiga annab toetuse summade üle arutada, et leida sõitjatele parim lahendus,» tõdes ta.
Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Gea Otsa väitel saab Elektriraudtee tänavu viimases kvartalis tõenäoliselt ministeeriumi ühisveonduse toetamise reservist natuke raha juurde. Täpne summa ei ole veel otsustatud.
Sõitjaid tuleb juurde
Ka järgmiseks aastaks on rongi-, bussi- ja praamiliikluse toetamise reserviks ette nähtud 23 miljonit krooni. Et aga maaliinide bussitoetused kasvavad, võib Elektriraudtee lisaraha piskuks jääda.
Väärsi märkis, et elektrirongidega sõitjate arv on viimasel ajal tõusuteel, nii et hommikustel tipptundidel ei jätku vagunites kõigile isegi istekohti. Septembri esimese 20 päeva tulemusi eelmise aasta sama ajaga võrreldes selgus, et üksikpiletite ostjaid on tulnud juurde 5,2 protsenti. Uue Urda peatuse käikulaskmine suvel Laagri Maksimarketi läheduses kasvatas sõitjate arvu protsendi võrra.
Veel sellel aastal lisandub Kitseküla peatus Tondi kandis ning Padula peatus Laagri ja Saue vahel.
Piletihinnad
Praegu Uus hind
1 tsooni üksikpilet 11 kr 12 kr
2 tsooni üksikpilt 17 kr 19 kr
3 tsooni üksikpilet 23 kr 25 kr
1 tsooni sooduspilet 10 kr 11 kr
2 tsooni sooduspilet 12 kr 13 kr
3 tsooni sooduspilet 14 kr 15 kr
1 tsooni 30 päeva kaart ID-piletina 260 kr 275 kr
2 tsooni 30 päeva kaart ID-piletina 400 kr 450 kr
3 tsooni 30 päeva kaart ID-piletina 500 kr 550 kr
1 tsooni 30 päeva ühiskaart 510 kr 520 kr
2 tsooni 30 päeva ühiskaart 640 kr 690 kr
3 tsooni 30 päeva ühiskaart 735 kr 785 kr
Ühiskaart kehtib Tallinna ühistranspordis ja elektrirongides
Allikas: AS Elektriraudtee