Tormilist kooliaega meenutavad Onu Bella, Hannes Kaljujärv, Heldur Meerits ja teised Tartu ülikooli vilistlased

Tartu Ülikooli vilistlaste esimesel suurel kokkusaamisel laupäeval Tartus oli alma materi aulas ja auditooriumides märgata tühje kohti. Need aga, kes olid kohale tulnud, said selle võrra lahedamalt omavahel vanu aegu meenutada. Rektor Volli Kalm soovitas keskpäeval aulas kokkutulekut «Möödaläinud ajad» avades kõigil meenutada ja võrrelda omaaegset ülikooli praegusega ning veenduda, et nüüdne on heas toonuses ja rahvusvaheliselt heal tasemel. Lõviosa tema kuulajaist oli aastates 55 ja enam. Avamiskõne kuulatud ja kontsertlavastus vaadatud, valgusid vilistlased peahoone ette või kunagiste õpingutekaaslastega varem kokkulepitud kohtadesse juttu puhuma. Mõned leidsid tee Ülikooli kohvikusse. Mõnedki suundusid oma kunagistesse auditooriumidesse, et kuulata legendaarsete õppejõudude loenguid. Postimehe küsimustele kooliaja tegemiste ja õppejõudude kohta vastasid seitse teenekat ja hästi tuntud vilistlast.

Onu Bella võttis enne eksamit piiritust

Onu Bella, šõumees

 

1. Mis eriala ülikoolis õppisite, mis aastal lõpetasite?

Õppisin füüsika-keemiateaduskonnas aastatel 1980–1985. Lõpetasin nimetet teaduskonna anorgaanilise keemia erialal.

2. Millised hinded olid teie lõputunnistusel?

Nimetan siinkohal õppeainete loetelu, mis said sooritatud hindele «väga hea»: NLKP ajalugu, teoreetiline füüsika ning kõik neli ettenähtud õppe- ja menetluspraktikat; hindele «hea»: poliitiline ökonoomia, vene ja inglise keel, üldfüüsika, keemiline tehnoloogia, kvantfüüsika, ka kursusetöö ning diplomitöö hinnati hindele «hea». Ülejäänud õppedistsipliinid (enamik) hinnati hindega «rahuldav».

3. Mitu korda eksamitel läbi kukkusite? Palun kirjeldage mõne sõnaga neid läbikukkumisi.

Kõik kõrgema matemaatika eksamid (neid oli kolm) tuli sooritada korduvkatsel. Kõrgmolekulaarsete ühendite keemia eksamisooritusi tuli teostada neli-viis korda (täpselt ei mäleta). Füüsikalise keemia esimene eksam nurjus sellepärast, et viibisin eksamil joobes, kuna eksam toimus 2. jaanuaril. Teadsin, et ma polnud põhjalikult valmistunud – kaks pidupäeva röövisid aega muudeks tegevusteks – ning eksamiruumi taga oodates valdas mind tunne, mida hakkasin ise nimetama «Hiina sündroomiks» (samanimelise Ameerika filmi järgi). Õli valas tulle tõsiasi, et viimased õppimisepisoodid veetsin kümnekordse espressokohvi dieedil ja Radio Luxembourgi lummuses.

Närvipinge näiliseks maandamiseks soetasin toonasest keemiahoonest umbes 150 milliliitrit piiritust ja glükoosi pealejoogi valmistamiseks. Konsumeerisin piirituse ja glükoosilahuse keemiahoone rõvedas peldikus ära, suitsetasin ühe sigareti Tallinn ja sisenesin eksamiruumi. Võtsin eksamipileti ja asusin vastamiseks valmistuma. Kui eksamineerija laua taha jõudsin, küsis õppejõud Vello Past: «Kas te olete eile pidutsenud?» Vastasin laveerimata ja ausalt: «Ei! Ma jõin just mõni hetk tagasi siin, teie ukse taga asuvas kempsus.»

4. Lemmikõppejõud, paar sõna tema kohta.

Tooksin siinkohal välja kaks õppejõudu. Esiteks, Henn Kuus, minu diplomitöö juhendaja. Tasakaalukas ja mõistev inimene. Teema, mille valisin diplomitööks, pakkus meile mõlemale huvi ning ma ei valeta, kui väidan, et koostasin selle töö mõõduka õhina saatel. Töö teostamisel pidasin rangelt kinni etteantud tähtaegadest.

Teiseks, Heiki Timotheus. Kord tema eksamil vastates juhtusid mul olema kolm piletipunkti: esiteks tuli vastata kaadri valikust keemiatööstusesse, teine küsimus oli infrastruktuuri planeerimisest keemiatööstuse piirkonda ning kolmandas küsimuses tuli lahendada diferentsiaalvõrrandi abil vedeliku voolamiskiirus torus. Viimase punkti, tänu spikerdamisele, sain ligadi-logadi vastatud, kuid kahele esimesele küsimusele polnud ettevalmistuslehel vaja tõmmata ühtegi kriipsu – vastasin süsteemselt ja peast, mispeale õppejõud lausus: «Kuulge, Maksimov (Maasiku toonane perekonnanimi – toim), te oleksite pidanud hoopiski juurat õppima minema.»

5. Kõige veidram õppejõud ehk kõige professorlikum professor, paar sõna ka tema iseloomustuseks.

Äärmiselt koloriitne oli NLKP ajaloo seminari õppejõud Valev Plato, kellele tuli anda ka nimetet distsipliini eksam, toimumisajaga 2. jaanuar 1981. (Needuslik kuupäev.) See oli minu esimene ülikoolieksam. Kõne all olev õppejõud oli ilmselt tulnud kusagilt suareelt ja tema keha oli pisut nõrk. Kaasüliõpilased said eksamipiletid ja hakkasid valmistuma, mind saadeti ajaloost tuntud kurikuulsasse Toome poodi Plato päevinäinud portfelliga ja 10 rublaga Tartu õlletehase karastavaid jooke ostma. Käisin kärmelt ära. Vajasin minagi karastamiseks neid tooteid.

Olin viimane eksamineeritav ja mul tuli vastata teemal «Anarhismist Venemaal». Kuna minu maailmavaateline seisukoht ühtis piletis esitatud küsimusega, algas ladus vastamine, mis teemaarenduse võtmes ja foonil jõudis välja ansamblite The Clash, Sex Pistols ja The Stranglers eksistentsi dilemmani.

6. Kõige ebameeldivam õppeaine, seletage mõne sõnaga, miks.

Kõige ebameeldivam õppeaine (päev) oli sõjanduslik kolmapäev. Seda peaasjalikult mitte sellepärast, et mul oleks foobia tulirelvade suhtes – vastupidi, tunnen nende vastu isegi teatud sümpaatiat –, vaid hoopiski seetõttu näis sõjanduslik kolmapäev tülgastav, kuna selle õppeaine maski taga peitus kommunistlik ajupesu.

7. Kõige hullem temp, millega ülikooli ajal hakkama saite.

Tunnistan, et minu kõige värvikamad tembud ja peod toimusid väljaspool kursuse või teaduskonna sootsiumi.

8. Kõige meeldejäävam pidu. Meenutage seda mõne sõnaga.

Reeglina olid tudengite pidude apogee peaasjalikult kontsentreerunud nn rebaseks löömisele. Pidutseti ka ühiselamutes, kus polnud harvad juhud, kus nii mõnigi võis end nimetada 24 tunni peoinimeseks. Sattusin taolistele «üritustele» harva. Pidutsesin peamiselt koos vennaga või Tallinna Polütehnilises Instituudis õppivate eakaaslastega.

9. Tudengiaja olulisim koht Tartus, kui peahoone välja arvata. Miks?

Füüsika-keemiateaduskonna üliõpilased sattusid harva ülikooli peahoonesse. Loengud, seminarid ja praktikumid toimusid kas keemia- või füüsikahoones.

10. Mida käsitles teie lõputöö?

Kaitsesin diplomitöö teemal «Ioonide mõnede keemiliste omaduste ja füüsikaliste parameetrite seostest».

11. Esimene töökoht pärast ülikooli.

Narva 2. keskkool. Keemia ja füüsika, aga ka inglise keele õpetaja.

Humala imeaparaadist tuli õlleraha

Mehis Heinsaar, kirjanik

 

1. Mis eriala ülikoolis õppisite, mis aastal lõpetasite?

Õppisin 1992–2000 eesti keelt, filosoofiat ja kirjandust, lõpetades eesti kirjanduse erialal bakalaureusekraadiga (nüüdsel ajal arvestatakse see magistrikraadi alla).

2. Millised hinded olid teie lõputunnistusel?

Hinded tunnistusel olid tavalise koolipoisi omad, enamik «rahuldavad» ja «head», sekka ka mõned «väga head».

3. Mitu korda eksamitel läbi kukkusite? Palun kirjeldage mõne sõnaga neid läbikukkumisi.

Eksamitel sai läbi ikka kukutud. Enamasti oli sellega nii, et lihtsalt sai lahkutud poole eksami pealt ruumist, kuna sain küsimustega silmitsi seistes ise aru, et teadmised on puudulikud. Näiteks esteetika eksamil Ülo Matjusele kukkusin läbi.

4. Lemmikõppejõud, paar sõna tema kohta.

Lemmikõppejõud oli Tõnu Luik. Tema loengutes tundsin peaaegu füüsiliselt, kuidas aju raginal areneb ja kasvab, väljusin tema loengutest alati vaimse elektriga laetult. Ta oli otsekui sündinud lektor, põimides Platoni, Martin Heideggeri ja Arthur Schopenhaueri filosoofia kirjelduste vahele käigupealt teemat näitlikustavaid tsitaate Ernst Ennolt, Artur Alliksaarelt ja Henrik Visnapuult. Ja kõike tegi ta seda peast, ilma paberitelt maha lugemata. Väga nauditavad õppejõud olid ka Mart Velsker ja Ülo Matjus.

5. Kõige veidram õppejõud ehk kõige professorlikum professor, paar sõna ka tema iseloomustuseks.

Veidraid õppejõude oli muidugi palju. Näiteks ladina keele õppejõud Jüri Maadla, kellel oli väike pea ja kiitsakas kere ning kes armastas väga konjakit juua. Paljud üliõpilased tegid talle Belõi Aistiga eksami ära ja said oma «rahuldava» kätte. See oli üsna avalik saladus. Kuid mis kõige hämmastavam, nägin teda hiljuti linna peal kõndimas ning ta pole kõige selle 20 aasta jooksul üldse vananenud!

6. Kõige ebameeldivam õppeaine, seletage mõne sõnaga, miks.

Ebameeldivaid, täpsemini, igavaid õppeaineid oli muidugi palju. Võib-olla teatrikriitika ajalugu ajas kõige rohkem haigutama.

7. Kõige hullem temp, millega ülikooli ajal hakkama saite.

Kõige hullem temp, millega ülikooli ajal hakkama sain, oli muidugi lakkamatu loengutesse mitte kohaleilmumine. Seoses väga intensiivsete kirjanduslike eneseotsingutega viibisin enamiku ajast oma Supilinna kööktoas, raamatukuhilate ja käsikirjade keskel, ning kuna olen loomult introvert, siis päev läbi loengutel käimine ja inimhulga keskel viibimine väsitas liiga ära.

8. Kõige meeldejäävam pidu. Meenutage seda mõne sõnaga.

Pidusid oli muidugi tollal palju. Tihti sai kogunetud esmaspäeviti kursusekaaslase Ivar Põllu pööningukorterisse, kus käis läbisegi tihe musitseerimine, näidendite kirjutamine ja nende kohene ettekandmine, Reinu pitsa söömine ja õllejoomine. Esimese paari kursuse ajal oli veel ka lahti õllerestoran Humal. Mäletan, et Humalas oli kummaline kasiinoaparaat, millega kogu aeg võitsin. Mind kui vaest tudengit rõõmustas selline imeaparaat väga. Sain endale õlut juurde osta ning ka sõpradele välja teha. Võib-olla mõjutasid seda aparaati lahkusele dionüüsilised humalaaurud. Millalgi märkas selle liigset lahkust paraku ka Humala juhtkond ning tore masin koristati ära.

9. Tudengiaja olulisim koht Tartus, kui peahoone välja arvata. Miks?

Tudengiaja olulisim koht oli Emajõe 6 maja korter 8, kus elas kunstnikust sõber Juka Käärmann. Seal oli nagu omamoodi salong: hiiglaslik, sajaruutmeetrine ja kolmetoaline korter vaatega Emajõele, loomulikult skvotitud. Ning seal käis istumas väga palju tolleaegseid noori kunstnikke ja kirjanikke; lõputu teejoomine ümber ümmarguse laua, vein, kunstiarutelud, ägedad vaidlused kõige ja kõigi üle.

10. Mida käsitles teie lõputöö?

Lõputööks oli mul «Naine August Gailiti loomingus», ilmselgelt liiga suur suutäis bakalaureusekraadi taotlejale. Tekkis lõpuks suur ajanappus nii mahu kui ka sisu osas, ja eks selle all kannatas ka hinne.

11. Esimene töökoht pärast ülikooli.

Töötanud olen pärast ülikooli ainult vabakutselise kirjanikuna, ilma haigekassakaardita. Nüüdseks siis juba 16 aastat. Täna puhusin üle mitme aasta seoses selle küsitlusega Tartu Ülikooli diplomilt tolmu. Hellalt ja nostalgiliselt. Olid ju toredad ajad! Nimetan neid ise õndsateks Tulviste aegadeks, kuna Peeter Tulviste oli 1990. aastatel rektor. Siis veel oli n-ö igavese tudengi kombel võimalik kummi venitada, kuulata igasugu põnevaid kõrvalaineid, üldse lõputult unistada ja niisama mõtiskleda. Tulviste oli hilisemate rektoritega võrreldes üsna boheemlik ja vabameelne, nagu 1990. aastad isegi.

Seitseteist kevadist joovet

Hannes Kaljujärv, näitleja

 

1. Mis eriala ülikoolis õppisite, mis aastal lõpetasite?

1979. aastal, kehakultuur.

2. Millised hinded olid teie lõputunnistusel?

Keskpärased.

3. Mitu korda eksamitel läbi kukkusite? Palun kirjeldage mõne sõnaga neid läbikukkumisi.

Ühe korra kindlasti. Ma mäletan, et ma tõmbasin pileti number 1. Olin endas kindel, et sooritan eksami viiele, aga kukkusin läbi.

4. Lemmikõppejõud, paar sõna tema kohta.

Lemmikõppejõud puudus.

5. Kõige veidram õppejõud ehk kõige professorlikum professor, paar sõna ka tema iseloomustuseks.

Kuna kehakultuur on ülikooli kontekstis siiski spetsiifiline, siis reeglina värvikad professorid puudusid. Meelde on jäänud siiski härrad [Arne] Lepp ja [Kalev] Ulp, kelle käest sai anatoomia arvestuse konjaki eest.

6. Kõige ebameeldivam õppeaine, seletage mõne sõnaga, miks.

Kuna mulle minu noorusaeg meeldis, ei suutnud ka õppeained selles ebameeldivaks muutuda.

7. Kõige hullem temp, millega ülikooli ajal hakkama saite.

Kuna tol ajal jooksis televiisoris seriaal «Seitseteist kevadist hetke», otsustasime mõningate kaasteelistega olla ühel kevadel seitseteist korda joobes.

8. Kõige meeldejäävam pidu. Meenutage seda mõne sõnaga.

Distantsilt meenutades on muutunud kõik noorusaja peod meeldivalt meeldejäävaks.

9. Tudengiaja olulisim koht Tartus, kui peahoone välja arvata. Miks?

Ülikooli klubi, Pälsoni ühikas (tuba number 103), Toomemägi, ülikooli vana ja uus kohvik.

10. Mida käsitles teie lõputöö?

Midagi kergejõustikuga seoses. Täpselt ei mäleta.

11. Esimene töökoht pärast ülikooli.

Teater Vanemuine. Näitleja.

Professor ja tudeng jäid eksamil magama

Jaan Einasto, astrofüüsik, akadeemik

 

1. Mis eriala ülikoolis õppisite, mis aastal lõpetasite?

Lõpetasin individuaalprogrammi alusel astronoomia erialal koos matemaatikutega 1952. aastal kiitusega.

2. Millised hinded olid teie lõputunnistusel?

Põhiliselt «väga head», mõni «hea».

3. Mitu korda eksamitel läbi kukkusite? Palun kirjeldage mõne sõnaga neid läbikukkumisi.

Läbi ei kukkunud kordagi, aga tegemist oli ühe eksamiga poliitökonoomia alal teisel kursusel. Küsimus oli ametiühingutest kapitalistlikus ühiskonnas. Vastasin oma teadmiste põhjal, mida olin saanud iseseisvalt lugedes. Kui oli lõpetanud, siis ütles õppejõud naeratades: «Te esitasite kodanliku arusaama, aga mida ütleb selle kohta marksism-leninism?» Püüdsin meenutada, mida loengutes oli öeldud, ja vastasin enam-vähem vastupidiselt eelmisele jutule. Õppejõud esitas veel paar lisaküsimust, nendele vastasin korralikult ja sain lõpuks hindeks «hea».

4. Lemmikõppejõud, paar sõna tema kohta.

Minu esimene õppejõud ja juhendaja oli professor Taavet Rootsmäe, kes kutsus mind oma astronoomia loengutele 1943. aasta sügisel. Olin siis noor astronoomiahuviline ja olin paaril korral Tähetorni külastanud. Rootsmäe loengute puhul imestasin ise, et sain neist aru. Tõsi, pidin juurde lugema sfäärilise trigonomeetria aluseid, mille kohta vastav õpik oli just ilmunud.

Rootsmäe loengud olid väga selged ja loogilised. Ta oskas ka igavanana tunduvaid tõdesid väga hästi esitada. Kui loengud algasid, oli kuulamas kaks tudengit ja mina. Mõne aja pärast tudengid kadusid, ilmselt võeti Saksa sõjaväkke. Professor jätkas loenguid, ainsaks kuulajaks mina, tol ajal 14-aastane koolipoiss. Peale loengut kutsus ta mind sageli oma kabinetti ning vestlesime pikalt astronoomilistest ja muudest probleemidest.

Rootsmäega juhtus hiljem kummaline lugu. Üliõpilasena oli mul vaja sooritada kõrgema geodeesia eksam. Õppisin aine iseseisvalt, jäi vaid eksam anda. Vastamise ajal märkasin, et professor jääb uniseks, ning mõne hetke pärast magas ta sügavalt. Järsku tabasin end sellelt, et ka mulle tuleb uni peale, olin ju enne eksamit kõvasti pingutanud ja seetõttu väsinud. Varsti jäin minagi magama. Õnneks ärkasin enne Rootsmäed.

Esimesel hetkel ei saanud aru, kus ma olen ja mida teen. Siis meenus kõik. Jätkasin vaikselt sealt, kuhu olin arvatavasti jõudnud, mille peale ärkas ka Rootsmäe. Lõpptulemuseks oli hinne «väga hea».

5. Kõige veidram õppejõud ehk kõige professorlikum professor, paar sõna ka tema iseloomustuseks.

Kõige omanäolisem oli professor Jaan Sarv, kes õpetas analüütilist geomeetriat. Sarv oli väga mitmekülgne professor, omal ajal üks eestikeelse ülikooli loojatest. Oma loengutel läks ta vahel sassi ja tunnistas ise, et tahvlile äsja kirjutatud valemites on midagi korrast ära. Siis püüdsime ühiselt viga leida. Hoolimata teatud veidrustest pidasid üliõpilased temast väga lugu.

6. Kõige ebameeldivam õppeaine, seletage mõne sõnaga, miks.

Kõige ebameeldivamad meie ajal olid muidugi poliitilised ained, nende hulka kuulusid marksism-leninism, poliitökonoomia ja marksistlik filosoofia. Kõigis neis ainetes räägiti enam-vähem sama juttu pisut erinevas võtmes. Eksamiks oli vaja lugeda «klassikute» teoseid ja sealt olulised tsitaadid meelde jätta. Algul olid lektoriteks põhiliselt Venemaa eestlased, hiljem mujalt tulnud inimesed, kes eesti keelt ei osanud ja kes võtsid loengutes esitatavat tõsiselt. Vastavate ainete seminaridel sai mõnigi kord parajalt nalja.

7. Kõige hullem temp, millega ülikooli ajal hakkama saite.

Ei meenugi ülikooli ajal tehtud tempe.

8. Kõige meeldejäävam pidu. Meenutage seda mõne sõnaga.

Kõige meeldejäävam pidu oli 1948. aasta kevadel, kui lõpetasin esimese kursuse. Sel ajal oli füüsika ja matemaatika õppijaid vähe ning kõik kursused tegid koos peo. Meie hulgas olid hiljem tuntud õppejõud ja teadlased Ülo Lepik, Juhan Ross, Leo Võhandu, Olaf Prinits, Ülo Lumiste ja teised. Hommikupoole ööd astus teiste ette kursusekaaslane Harald Epler ja pidas «loenguid», imiteerides harukordselt tabavalt meie tuntud professoreid. Epler oskas iga professori esinemise iseloomulikke momente esile tuua, nii sõnades kui liigutustes.

9. Tudengiaja olulisim koht Tartus, kui peahoone välja arvata. Miks?

Ülikooli tähetorn – seal möödus suur osa mu ajast ülikoolis. Tegin tähetornis oma kursuse- ja hiljem ka diplomitöö Grigori Kuzmini juhendamisel.

10. Mida käsitles teie lõputöö?

Kääbustähtede liikumist eesmärgil aru saada nende arengust. See oli ka minu kursusetöö ja hiljem kandidaaditöö – see vastab praegusele doktoritööle – teemaks.

11. Esimene töökoht pärast ülikooli.

Tartu observatoorium. Olen seal töötanud kogu elu, üle 60 aasta.

Hirm sõjaväe ees sundis lõpetama

Tõnu Õnnepalu, kirjanik

 

1. Mis eriala ülikoolis õppisite, mis aastal lõpetasite?

Lõpetasin 1985. aastal bioloogia, kitsamad erialad olid botaanika, ökoloogia.

2. Millised hinded olid teie lõputunnistusel?

Ei tea, kus see hindeleht koos diplomiga jäänud on. Pole neid ammu enam vaja läinud.

3. Mitu korda eksamitel läbi kukkusite? Palun kirjeldage mõne sõnaga neid läbikukkumisi.

See oli mingi sõjalise eksam või arvestus. Pidin teist korda minema, konjakipudeliga. Major Popov heitis sellele pilgu, ütles: «Postav tuda.»

4. Lemmikõppejõud, paar sõna tema kohta.

Viktor Masing vast ikkagi, kuigi mitte kohe alguses. Alguses ta tundus nõudliku pedandina, aga tema teadmised loodusest olid lihtsalt nii ulatuslikud ning ta tahtis, et tema õpilased kasvõi murdosagi sellest kaasa saaksid. Mis bioloogid nad muidu on. Bioloog tähendas tema ajal veel loodusuurijat, naturalisti.

5. Kõige veidram õppejõud ehk kõige professorlikum professor, paar sõna ka tema iseloomustuseks.

Ikka sama Viktor Masing. Mõni tema loengu lapsus linguae (keelevääratus – toim) oli nii naljakas ja piinlik, et on siiamaani meeles, aga ma ei hakka neid kordama. Nüüd ma vaatan, et need keelevääratused tulevad vanusega. Nii palju asju on meeles, et hakkavad juba meelest ära minema.

6. Kõige ebameeldivam õppeaine, seletage mõne sõnaga, miks.

No ikka sõjaline. Major Popov kohe ei sallinud mind, kiusas. Arvas, et ma muigan tema üle. Ma ei muianud, asi oli naljast kaugel.

7. Kõige hullem temp, millega ülikooli ajal hakkama saite.

Vast see, et kadusin enne lõpetamist ära, mõtlesin, et ei hakkagi lõpetama. Aga siis selgus, et ilma diplomita tuleks ikkagi sõjaväkke minna, ja nii ma tulin kenasti kooli tagasi ning kirjutasin lõputöö valmis.

8. Kõige meeldejäävam pidu. Meenutage seda mõne sõnaga.

Minu meelest olid need peod kaunis ühtemoodi ja mitte eriti vaimukad. Joodi palju. Mina suur peopidaja ei olnud. Aga eks mõni ilus kevadine päev (arvatavasti loengute ajal) halva Bulgaaria või Alžeeria veiniga Toomemäel seal Kristjan Jaagu juures ole ikka meelde jäänud — ma ei tea, kas see kuulub «peo» alla?

9. Tudengiaja olulisim koht Tartus, kui peahoone välja arvata. Miks?

See papliallee Emajõe ääres Supilinna all. Ei tea, on need ikka alles veel?

10. Mida käsitles teie lõputöö?

Vilsandi saare taimkatet ja selle arenemist. Sain veeta kolm ilusat suve Vilsandil, mis sel ajal oli ju rangeim piiritsoon, mitmekordsete lubadega. Selle pärast juba tasus bioloogiat õppida.

11. Esimene töökoht pärast ülikooli.

Lauka 8-klassiline kool Hiiumaal, bioloogia-keemia-geograafia õpetaja. Ise valisin selle, tahtsin minna (nüüd vaadates: tulla) Hiiumaale.

Rektor kukkus teadusliku ateismi eksamil läbi

Volli Kalm, Tartu Ülikooli rektor

 

1. Mis eriala ülikoolis õppisite, mis aastal lõpetasite?

Geoloogia, 1976. aastal.

2. Millised hinded olid teie lõputunnistusel?

Enamasti neljad, mõni viis ka.

3. Mitu korda eksamitel läbi kukkusite? Palun kirjeldage mõne sõnaga neid läbikukkumisi.

Ühe korra, see oli teadusliku ateismi eksam, kuskil stuudiumi lõpu poole. Julgesin hakata midagi arvama ja vaidlema muhamediusu asjus ning ei pidanud ateismi ainuvõimalikuks eluviisiks. Loomulikult polnud mul peaaegu mingit teadmiste pagasit religiooniõpetusest, aga seda ei eeldatudki. Mismoodi hiljem läbi sain, ei mäleta enam. Aastaid hiljem, kui olin õppeprorektor, käisin sama õppejõudu rektoraadi nimel tema 75. sünnipäeval õnnitlemas.

4. Lemmikõppejõud, paar sõna tema kohta.

Paleontoloogia professor Arvo Rõõmusoks, ta oli meie kursuse juhendaja, väga erudeeritud ning laia silmaringiga kultuuri-, ajaloo- ja loodusehuviline.

5. Kõige veidram õppejõud ehk kõige professorlikum professor, paar sõna ka tema iseloomustuseks.

Kõige veidramad õppejõud olid sõjalise kateedris, aga neil polnud professorlikkusega mingit pistmist. Hilisem professor Endel Varep oli mees, kes üllatas kõiki tudengeid sellega, et teadis nende kodukoha piirkonna loodus- ja kultuuriloolisi detaile sedavõrd täpselt, et enamasti pidi temaga vesteldes oma teadmatuse pärast piinlikkust tundma.

6. Kõige ebameeldivam õppeaine, seletage mõne sõnaga, miks.

Teaduslik kommunism.

7. Kõige hullem temp, millega ülikooli ajal hakkama saite.

–

8. Kõige meeldejäävam pidu. Meenutage seda mõne sõnaga.

Tähistasime talvematka lõppu ühiselamus õlle ja muuga. Mingil hetkel kostis koputus, arvasime, et tuleb järgmine külaline, hõikasimegi: «Järgmine!» Sisse astus minu gümnaasiumiõpetajast korralik ja tagasihoidlik ema. «Ma tulen veidi hiljem tagasi,» olid tema ainsad sõnad. Siis mõtlesin, et kui juba, võinuks see tulija isa olla. Aga et ema, kes oli uhke, et ülikooli sisse sain…

9. Tudengiaja olulisim koht Tartus, kui peahoone välja arvata. Miks?

Ühte raske nimetada, ilmselt olid pingerea eesotsas Vanemuise 46 õppehoone, Leningradi (nüüd Narva) mnt 25 ühiselamu ja aeg-ajalt [restoran] Kaseke.

10. Mida käsitles teie lõputöö?

Lämmijärve kujunemisest ja tema põhjasetete koostisest, Anto Raukase juhendamisel.

11. Esimene töökoht pärast ülikooli.

Tollane TRÜ geoloogiamuuseum, ootasin aspirantuurikohta. «Geoloog ja muuseumis,» imestati sõjakomissariaadis, kust varsti mereväkke saadeti.

Ei midagi hullu, ehkki ühikast visati välja

Heldur Meerits, ettevõtja

 

1. Mis eriala ülikoolis õppisite, mis aastal lõpetasite?

1982. aastal, eriala oli rahandus ja krediit.

2. Millised hinded olid teie lõputunnistusel?

Konkreetselt ei mäleta, aga küllap enam-vähem, sest tavaliselt ikkagi stippi sain.

3. Mitu korda eksamitel läbi kukkusite? Palun kirjeldage mõne sõnaga neid läbikukkumisi.

Ainult korra, lihtsalt närvid läksid krussi. Korduseksam sai vasaku käega tehtud. Kuidagimoodi suutis meie dotsent selline närvidele käiv olla, aine ise oli päris huvitav.

4. Lemmikõppejõud, paar sõna tema kohta.

Kandidaate on tegelikult mitu, ent siinkohal nimetaks Valner Krinalit. Tema oli selline veidrik, kes laskis eksamil pileti võtta ja siis kohe vastama hakata. Et spikerdamiseks aega polnud, siis sai hoobilt selgeks, kes jagab teemast midagi ja kes mitte. Ning selle juures suutis ta mõistlikuks jääda – kuna niimoodi vastates kõik detailid ei saa kuidagi meelde tulla, siis sellest polnud ka probleemi.

5. Kõige veidram õppejõud ehk kõige professorlikum professor, paar sõna ka tema iseloomustuseks.

Ehk kaude siiski Villem Ernits, temast järele jäänud eluaset kattis peaaegu meetrine raamatute kiht, ja teemasid oli servast serva.

6. Kõige ebameeldivam õppeaine, seletage mõne sõnaga, miks.

Eelpool juba viitasin läbikukkumisele eksamil, protsess oli ebameeldiv, aine tegelikult mitte.

7. Kõige hullem temp, millega ülikooli ajal hakkama saite.

Ühikast olen küll olnud välja visatud, aga ühtki konkreetset hullu tempu isegi ei oska öelda.

8. Kõige meeldejäävam pidu. Meenutage seda mõne sõnaga.

Ennekõike kiidaks ühiselamus toimunud toimunud koridoridiskosid (mälestame Andres Ulpi selle puhul). Üsna veidra ja sürreaalse õhustikuga oli õhtu, kui teatati Vene vägede viimisest Afganistani, ent ega seepärast Boney M ei vaikinud. Aga ära peaks märkima ka üht sessiaegset väljasõitu Ihastesse. Konspektid olid kaasas, kuid lisaks sellele ka mõned õlled ja kassett duo Baccara lauludega. Neid lugusid kuuldes tuleb ka täna selgelt meelde tolle päeva kevadine päikesepaiste.

9. Tudengiaja olulisim koht Tartus, kui peahoone välja arvata. Miks?

Võrdselt nii ülikooli vana kui ka uus kohvik. Mõlemas oli hea kohtuda vanade tuttavatega kui ka leida uusi. Seejärel kohe raamatukogud – nii vana kui ka uus –, mõlemad raamatute ja nooruslikult akadeemilise õhkkonna pärast.

10. Mida käsitles teie lõputöö?

Sotsiaalne infrastruktuur (taandus suuresti vist haiglate, koolide ja lasteaedade võimsuste kokkulugemisele).

11. Esimene töökoht pärast ülikooli.

Tänases mõttes Tallinna linnavalitsuse rahandusosakond, tegelesin toonaste munitsipaalettevõtetega. Tegin karjääri – kui palk tõusis 160 rublani, siis ei pidanud enam enne palgapäeva laenu võtma.

Professori kõrvad lõid entusiasmist õhetama

Marju Lauristin, Euroopa Parlamendi saadik

 

1. Mis eriala ülikoolis õppisite, mis aastal lõpetasite?

Eesti filoloogia, ajakirjanduse eriharu 1966. aastal (astusin 1958. aastal, 1961. aastal läksin kaugõppesse ja lõpetamine venis laste tõttu pikemaks).

2. Millised hinded olid teie lõputunnistusel?

Viied, välja arvatud kolm ainet – eesti murded, pedagoogika ja saksa keel.

3. Mitu korda eksamitel läbi kukkusite? Palun kirjeldage mõne sõnaga neid läbikukkumisi.

Seda ei juhtunud.

4. Lemmikõppejõud, paar sõna tema kohta.

Juhan Peegel (ajakirjandus) – inimlikkuse eeskuju kogu eluks. Villem Alttoa (väliskirjandus) – hiilgav ja erudeeritud Euroopa kirjanduse ning kultuuri ajaloo esitaja, kelle mõte lendas sellise hooga, et tema loengu konspekteerimine nõudis ülimat pingutust, kuna ühtki vaimukat kommentaari ei raatsinud üles kirjutamata jätta. Gerda Laugaste (eesti keel) – pedantne proua, kelle iroonia ja huumoriga pipardatud eesti keele grammatika treening vermis meie keelekasutuse nii täiuslikuks kui võimalik.

5. Kõige veidram õppejõud ehk kõige professorlikum professor, paar sõna ka tema iseloomustuseks.

Professor Arnold Kask, õpetas meile eesti keele ajalugu nii suure armastuse ja kaasaelamisega, et tema kõrvad lõid loengut pidades heledalt õhetama.

6. Kõige ebameeldivam õppeaine, seletage mõne sõnaga, miks.

Teaduslik kommunism, erakordselt totter aine.

7. Kõige hullem temp, millega ülikooli ajal hakkama saite.

Värvisime oma ühikatoa põranda roheliseks.

8. Kõige meeldejäävam pidu. Meenutage seda mõne sõnaga.

Ülikooli segakoori peod, kus alati esitati humoorikaid omaloomingulisi näitemänge.

9. Tudengiaja olulisim koht Tartus, kui peahoone välja arvata. Miks?

Emajõgi, millel sai paadiga tundide viisi aerutatud.

10. Mida käsitles teie lõputöö?

Massikommunikatsiooni teooriat.

11. Esimene töökoht pärast ülikooli.

Eesti Raadio.