Peamiseks infokanaliks õigusemõistmise teemade kohta on ülekaalukalt meedia – sealt saab infot koguni 91 protsenti inimestest, selgub riigikohtu tellitud uuringust.
Inimesed saavad infot kohtute töö kohta valdavalt meedia vahendusel
11. jaanuar 2011, 17:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oluliseks infoallikaks on ka pereliikmed ja tuttavad – neilt saab kohtutes toimuva kohta infot ligi 60 protsenti vastanuist. Kõige vähem saavad inimesed kohtusüsteemi kohta infot kohtutelt endilt ja temaatilistest ajakirjadest ja raamatutest.
Noored vanuses 15-19 aastat saavad meediast siiski keskmisest oluliselt vähem infot ning keskmisest vähem külastavad nad ka temaatilisi internetilehekülgi ja suhtlevad õigusala spetsialistidega. Samas saavad noored ootuspäraselt keskmisest enam infot koolist.
Mitte-eestlastele on samuti peamiseks infokanaliks meedia, kuid nemad saavad sealt infot võrreldes eestlastega siiski märksa vähem. Eestlastest vähem saavad nad infot ka koolist, seadustest, ajakirjadest ja raamatutest ning internetist.
Kõige kõrgema sissetulekuga inimesed on teistest sagedamini infot hankinud kõigist kanalitest peale meedia. Nii on selle grupi esindajaist 58 protsenti uurinud seadusi ja 62 protsenti vaadanud temaatilisi internetilehekülgi. Keskmisest sagedamini on kõrgema sissetulekuga inimesed saanud infot ka õigusala spetsialistidelt ja temaatilisest kirjandusest.
Ida-Eesti piirkonna elanikud on infot saanud või hankinud kõigist kanaleist keskmisest vähem, Lõuna-Eesti inimesed aga vastupidi keskmisest veidi enam.
63 protsenti vastanuist hindas meedia mõju oluliseks oma suhtumise kujundajana, kusjuures 21 protsendi hinnangul on see mõju väga suur. Neid, keda meedia enda sõnul üldse ei mõjuta, on ligi kümme protsenti. Ligi kolmandikku vastajatest mõjutavad seadused, isiklik kontakt ja sõbrad-tuttavad.
Kõige noorema vastajagrupi esindajad hindavad meedia mõju enda suhtumise kujundajana keskmisest madalamaks. 20-29-aastased seevastu hindavad nii meedia kui ka isikliku kontakti ja tuttavate mõju kõrgemaks kui seda on keskmine tulemus.
Mitte-eestlaste tulemustes paistab silma, et nemad hindavad nii meedia, perekonna, kooli kui ka seaduste mõju enda suhtumise kujunemisel madalamaks kui eestlased.