Statistikaameti täna avaldatud andmetest selgub, et mõned inimesed on Eestisse sattunud ka Somaaliast, Nicaraguast ja Kambodžast.
Graafik: Somaalia, Nicaragua ja Kambodža ehk vaata, kust Eestisse elama tullakse
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
23. mai 2016, 14:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rohkem ehk 49 protsenti Eestisse (tagasi)tulijatest on pärit siitsamast Maarjamaalt, teisel kohal on 11 protsendiga Venemaa ja kolmandal 8 protsendiga Ukraina.
«Endistest Nõukogude Liidu riikidest on ränne Eestisse olnud positiivne alates 2000ndatest. Osaliselt on see seotud perede taasühinemisega, kus pensionieas vanemad tulevad oma laste juurde. Teine grupp on tööealised inimesed, kellel on siin ilmselt kontaktid ja kogukond ning seega võimalus oma keeles hakkama saada. Võimalik, et Eestit nähakse ka platvormina, kust edasi minna,» ütles Statistikaameti vanemanalüütik Alis Tammur.
Väärib märkimist, et kui eestlasi lahkub kodumaalt peaaegu tuhande jagu rohkem, kui tagasi tuleb, siis teiste suuremate rahvusgruppide puhul on trend vastupidine – Eestisse tullakse rohkem, kui siit ära minnakse.
2015. aastal tuli Eestisse 15 413 inimest ja lahkus 13 003 inimest. Võttes arvesse, et rändesaldo oli 2410 ja loomulik iive -1336, kompenseeris sisseränne negatiivsest iibest tingitud rahvaarvu vähenemise.