«Ei» USAst pani börsid kivina kukkuma

Marti Aavik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

USA Kongressi esindajatekoda hääletas laenuturu päästmiseks mõeldud 700 miljardi dollari suuruse abiplaani maha ja börsidel algas kiire hindade langus, miinuses on nii aktsiaindeksid kui ka toorainete hinnad.


Hääletustulemus oli 228:205, kusjuures abiplaanile oli vastu kaks kolmandikku president George W. Bushi enda vabariiklaste partei saadikutest.


Ameerikas kukkus aktsiaindeks Nasdaq 9,14, S&P 500 8,79 ja Dow Jones 6,98 protsenti.

Teravalt langesid ka aktsiaindeksid Aasias. Mõned indeksid kaotasid 5 protsenti oma väärtusest. Veel enne hääletust langesid pankade ülevõtmiste laine tõttu aktsiate hinnad Euroopas.

Analüütikud on pessimistlikud ja hämmingus. Majanduslanguse risk on tublisti suurenenud.

Mõlemad parteid süüdistavad teineteist. Vabariiklaste arvates sai komistuskiviks demokraadist spiikri Nancy Pelosi parteiline kõne enne hääletust.

President Bush on lubanud teha edasise kohta avalduse täna hommikul. Rahandusminister Henry Paulsen ja demokraadist esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ütlesid, et abiplaani ei jäeta lihtsalt ära, vaid püütakse selles uuesti kokkuleppele jõuda.

Esindajatekoda koguneb uuesti neljapäeval, ent on ebatõenäoline, et võimalik uus hääletus leiaks aset enne järgmist nädalat, kirjutab BBC.

Bloomberg kirjutab, et senat võib abiplaani hääletusele panna homme. 

Levinud mõttekäik on, et USA valijad hakkavad oma esindajaid abiplaani poolt hääletamiseks survestama, avastades, et näiteks nende pensioniosakud on katastroofiliselt kukkunud.

Demokraatide presidendikandidaat Baraq Obama ütles, et ta on optimistlik uue kava kokkupaneku suhtes. Vabariiklaste kandidaat John McCain ütles, et kõik liidrid peavad jätma lühiajalised poliitilised eesmärgid kõrvale ning kiiresti abiplaani uuendama.

Analüütikute hinnangul on McCainil finantskriisi jätkumisest rohkem kaotada, sest majanduslik ebakindlus ja finantskriisi püsimine uudistes töötab pigem demokraatide kasuks.

Inimesed süüdistavad finantssüsteemi kõigis hädades alates kõrgest bensiinihinnast ja ei taha anda 700 miljardit dollarit pankade päästmiseks. Samas on tõenäoline, et oodates turgude rahunemist maksaksid päästeplaaniga ostetavad «rämpsvarad» palju rohkem ja maksumaksja dollarid voolaksid kassasse tagasi, ütles Ralph Silva Tower Groupist intervjuus Bloombergile.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles