Helen Sildna Kenti pakutud brändist: Eesti müümiseks ei piisa välismaa lahenduste ülevõtmisest (4)

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helen Sildna.
Helen Sildna. Foto: Viktor Burkivski

Kontserdikorraldaja ja Sõbraliku Eesti eestvedaja Helen Sildna kirjutas sotsiaalmeedias, et tema meelest on hollandlase Peter Kentie pakutud lahendus kaalumist vääriv kampaania, kuid see pole ju päris riigi bränd, kirjutas Helen Sildna.

Sildna kirjutas sotsiaalmeedias, et Eesti brändis peaks mingil moel kristalliseeruma meie rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja unikaalne sisu ning oskused ja meie suurim eesmärk peaks olema pidevalt just seda sisu arendada, aina paremaks lihvida.

«Slogan ei müü Eestit, sisu müüb ja targad inimesed müüvad ka, selleks on vaja protsesse ja inimesi pidevalt targemaks timmida, mitte lihtsalt välismaa lahendusi hoopealt üle võtta,» kirjutas Sildna.

«Minu meelest on ESTonishing üks vahva kaalumist vääriv kampaania, aga see pole ju riigi bränd päris,» kirjutas Sildna.

See, kuidas teema kirgi kütab, näitab Sildna sõnul kahte asja: esiteks seda, et kõik ei saa ühtemoodi aru, mida peetakse «riigi brändi» all silmas ja mis komponentidest see koosneb ning teiseks seda, et Eesti bränd on kõigi jaoks oluline.

«See on ehk parimaks garantiiks, et lõpplahendus tuleb ikkagi hea, sest suvaliselt ja üle jala seda ilmselgelt tänaseks võtta ei saa,» kommenteeris Sildna ja lisas, et bränd ei saa olla ka kivisse raiutud, sest nii, kuidas kasvab ja areneb pidevalt riik oma kõigi valdkondadega, peab arengus olema ka bränd.

Sildna hinnangul on iga sellise lahenduse sündmise juures lõpptulemusega võrdselt oluline nii protsess kui meetod ning see, et sellest saaksid riik ja kõik asjaosalised targemaks.

«Et pidevalt paraneks metoodika, see, kuidas me protsesse juhime ja asju arendame. Et kõik õpiksid midagi disaini olulisusest, kvaliteetse sisu olulisusest, brändi komponentidest, lugudest ja viisist, kuidas neid räägitakse ja kellele. Ning et riik õpiks neid protsesse ka aina paremini ja elegantsemalt juhtima - läbipaistvalt, kaasavalt, hästi kommunikeeritult,» kirjutas Sildna.

Peter Kentie räägib ise portaalis Memokraat Eindhoveni kogemusest nii: «Jõudsime nii poliitikute, kogukonna kui ka ettevõtetega ühisele arusaamisele, et peame oma saavutustele maailmas rohkem tähelepanu saama.» Sildna sõnul on see protsess ka Eestis käima läinud. «Ei olegi ju teema, et «Welcome to Estonia» ja «Positively surprising» alles jäävad, ma loodan, käimas on disainerite arutelud ja töö,» jätkas Sildna.

«Et kui on avalikkuse huvi puudutav projekt, siis seda kommunikeeritakse ning tööprotsess toetub strateegiale ja eesmärkidele ja kaasatud on võimalikult lai seltskond eksperte nii Eestist kui ka mujalt,» lisas Sildna. «Äge ju, kui Peter Kentie selle kõige tulemusena sinna brändiümarlauda kaasatakse.»

Kommentaarid (4)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles