«Kampsunid» ehk vanad isamaaliitlased tunnevad IRLis soliidselt vaikset pahameelt, sest Res Publica poisid on nad valimisnimekirjades tagaplaanile surunud ning vana Isamaaliidu tuumikvalija võib seetõttu eelistada näiteks üksikkandidaate.
Res Publica poisid suruvad vanu isamaaliitlasi kõrvale
13. jaanuar 2011, 00:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida suudab pakkuda Isamaa ja Res Publica Liit neile valijatele, kelle hinges on kunagised Isamaaliidu loosungid «Eesti eest» ja «Plats puhtaks»? See küsimus on nn vanadel Isamaaliidu võitlejatel juba pikka aega keelel olnud.
Valitsuserakonna sisemine vimm on siiani soliidselt erakonna koduseinte vahele jäänud. Tükk aega on aga koos käinud klubilaadne seltskond, kes tunnistab küll erakonnas põlvkondade vahetumise paratamatust, kuid vaatab raske südamega, kuidas kauaaegsele Isamaaliidu valijale ei suudeta valimistel eri piirkondades oma Tulvisteid või Vellisteid välja pakkuda.
Laar läks hoopis seilama
Nad arvutavad: kusagil viis protsenti on vana Isamaaliidu tuumikvalijaid, kes on erakonnale truuks jäänud nii headel kui ka halbadel aegadel. Nad arutavad: kas jäävad need valijad ka sel korral nende selja taha või eelistavad 6. märtsil parteidega isamaalise paatosega rinda pistvaid üksikkandidaate?
Kui Res Publica poole juhiks on seni peetud peamiselt Juhan Partsi, siis ambitsioonid tulevikus erakonna juhiks kandideerida ja seega ka peaministriks saada on selgelt ka partei peasekretäril Ken-Marti Vaheril.
«Kampsuneid» pelutab ja paneb nördima, et Vaheri meeskond pole valimisstrateegias mõelnud selle peale, et panna igas piirkonnas esiritta ka üks «kampsun». Nende seas on Mart Laar, Aimar Altosaar, Mart Nutt, Andres Herkel, Tõnis Lukas, Peeter Tulviste, Trivimi Velliste ja veel teisigi.
Laar vaatab Vaheri poiste tegutsemist kõrvalt pealt ja erakonnas peetakse omamoodi kõnekaks sedagi, et valimiste eel eelistas Laar hoopis puhata ning muu hulgas Tätte ja Matverega mööda Kariibi merd ja saari seilata.
Samuti jäi Laar kõrvale näiteks rahvaküsitlusele järgnenud teleklipist, kus valimislubaduste «tasuta kõrgharidus» taustal särasid Vaher, Ene Ergma ja Margus Tsahkna. Parteid üle võtvale Res Publica taustaga inimestele heidetakse ette üldsõnalisust, pimesi võimu poole tormamist ja loosunglikkust.
Isamaalaste kunagine peasekretär, üks «kampsunite klubi» juhte Aimar Altosaar nentis, et praegune käitumine võib IRLile valimistel kahju tuua.
«Ei ole õige jätta pikaajaline poliitiline kogemus kõrvale, kuid seda on erakonnas praegu tehtud,» ütles ta. «Noori peab toetama, keegi seda ei eita, aga praegu on nad läinud balansist välja. Pikaajaline kogemus, mida esindavad «kampsunid», on jäetud kõrvale, ja mis on väga kurb – mõnedes ringkondades pole nende nimed isegi ülesleitavad.»
Kõik olid nõus
IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher tuletas meelde, et IRL kinnitas oma valimisnimekirja ja programmi esimesena, juba detsembri keskel. «Ja nimekirjad kinnitati konsensuslikult,» kinnitas ta. «Esinimedena astuvad üles kahe ühinenud erakonna kõige tugevamad ning mina ei oska küll näha, et keegi oleks üle- või alaesindatud.»
Ta lisas, et 2006. aastal tekkinud IRL on tugevam kui kunagi varem. «Sünergia on üha rohkem tuntav ja see ainult kasvab,» leidis Vaher.
Samuti ei nõustunud ta sellega, et Res Publica tõi kaasa loosunglikkust. «IRLi valimislubadused on kõige sisulisemad, rahvas saab ka aimu, mida me võimul olles ära teeme,» ütles ta. «Teistele erakondadel kas aitab, lubavad uut algust või siis lubavad kindlad olla. Aga mida võimule saades tehakse?»
Turu-uuringute läinud aasta küsitlused näitasid, et umbes 30 protsenti rahvast ei oska valikut teha või ei taha mitte kellegi poolt hääletada. Üsna nõutuna võib lisaks Isamaaliidu kauaaegsetele valijatele tunda end ka maarahvas ehk paljuski Rahvaliidu valijad.
Läinud aastal ämbrite kolinal karussellil tiirelnud erakonna valijaid asus maarahva kongresside korraldamisega enda poole meelitama Keskerakond.