Eesti ei kiirusta UNHCRiga koostöölepet sõlmima

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
UNHCR logo (tagaplaanil iraaklastest pere)
UNHCR logo (tagaplaanil iraaklastest pere) Foto: SCANPIX

Peaminister Taavi Rõivase sõnul ei kiirusta valitsus ÜRO pagulasagentuuriga (UNHCR) põgenike ümberasustamist puudutavat lepingut sõlmima ning hindab selle vajadust pärast esimese 20 pagulase ümberasustamist Türgist Eestisse.

«Käesolevaks ajaks on koostöös (sise)ministeeriumiga leitud, et 20 inimest tuuakse Eestisse eelpool mainitud Euroopa Liidu Nõukogu järelduste raames, mis annavad selleks aluse, ja eraldi koostöölepet ei ole selleks vaja,» ütles Rõivas riigikogus arupärimisele vastates.

Rõivas viitas Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogus 20. juulil 2015 vastuvõetud järeldustele, kus pandi paika riikide kvoodid 60 000 pagulase ümberpaigutamiseks Kreekast ja Itaaliast ning ümberasustamiseks Süüria naaberriikidest.

«Nende 20 inimese ümberasustamise protsessi käigus soovime saada täiendavat infot ümberasustamise praktilise korralduse kohta, misjärel saame otsustada, kas ja millisel kujul on mõistlik sõlmida ka kahepoolne kokkulepe,» selgitas peaminister.

«Olles lepingu vajalikkust põhjalikult analüüsinud, leidsid sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium, et sisuline tarvidus selleks lepinguks praegu puudub ning ümberasustamist saab läbi viia ka nõukogu otsusest juhindudes,» märkis peaminister Rõivas.

Peaministri selgituste kohaselt oleks Eesti valitsuse ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) vahelise pagulaste ümberasustamise koostöökokkuleppe eesmärgiks on eelkõige täpsustada riigi ja ameti koostöös toimuvat ümberasustamise menetlust ja protsessi.

«Tegemist oleks üldise koostööraamistikuga, millega lepitakse kokku mõlema osapoole tegevused ja ümberasustamise läbiviimise tehniline pool,» rääkis Rõivas.

«Samas on siinjuures oluline märkida, et 20. juulil 2015 Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogus vastuvõetud järelduste raames on Eestil juba ka praegu võimalik korraldada 20 inimese vastuvõtmine ilma vastava lepinguta,» lisas peaminister.

Rõivase sõnul ei ole UNHCRi andmete kohaselt pikalt ümberasustamisega tegelenud riikidega vastavaid koostöökokkuleppeid sõlmitud, vaid nende koostöö toimib aastatepikkuse kogemuse pinnalt. Nii alustas Rootsi rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamisega juba 1950. aastal.

«Samas soovib amet sõlmida koostöökokkuleppe uute ümberasustamisega alustavate riikidega, sealhulgas Eesti, Läti ja Leeduga, et panna paika ühtsed koostööpõhimõtted ja toetada seeläbi riike, kelle varasem ümberasustamise koostöökogemus puudub,» tunnistas peaminister.

Rõivas rõhutas, et tegemist ei ole välislepinguga, vaid koostöökokkuleppega, mille sõlmimiseks ei ole vajalik riigikogu mandaat, sest tegemist on valitsuse pädevusse kuuluva küsimusega.

Rõivas vastas esmaspäeval riigikogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liikmete Henn Põlluaasa, Martin Helme, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Jaak Madisoni ja Arno Silla esitatud arupärimisele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles