Kuues parlamendis esindatud erakond, Rahvaliit, avalikustas oma märtsivalimiste hüüdlause – «Eestimaist leiba ja tööd!».
Rahvaliit lubab eestimaist leiba ja tööd
13. jaanuar 2011, 11:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaliit on veendunud, et kõige rohkem vajab Eesti inimene praegu tööd ja leiba, ning seda siinsamas, oma kodumaal. See on väiksele rahvale ja riigile püsimajäämise peamine eeldus, teatas erakonna pressiesindaja.
«Tõele tuleb näkku vaadata – ükski talent ei tule koju tagasi, kui tal siin tööd ei ole. Ja ükski talent ei jää koju, kui talle siinsamas käeulatuses, üle Soome lahe, kuni neli korda kõrgemat palka makstakse,» ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok.
«Kuid piiri taga teenitud leib tuleb oma kodu, pere ja Eestimaa arvelt. Paljud noored väljarändajad loovad pere välismaal ega tule enam Eestisse tagasi. Elanike arv väheneb kõigis maakondades peale Harjumaa,» lisas ta.
Tööpuudus ja sellest tingitud toimetulekuraskused on partei hinnangul Eesti ühiskonnas praegu kõige põletavam probleem ning seda peaks valitsus ravima sotsiaalse turumajandusega.
«Eesti kulutab praegu tööturumeetmetele kümme korda vähem, kui on Euroopa Liidu riikide keskmine, ja 20 korda vähem kui näiteks Taani. Tööpuuduse leevendamiseks raha leidmine on vaid poliitilise tahte küsimus,» rääkis Blok.
Rahvaliidu arvates on oluline arendada kohalikku ettevõtlust, sealhulgas põllumajandust, et anda meie inimeste toidulauale võimalikult palju omamaist tervislikku toitu, luua töökohti, tõsta sissetulekuid ja suurendada maksulaekumist.
«Riigi käes on ligi 300 000 hektarit maid, mille kasutussevõtmine aitab luua tuhandeid töökohti mitte ainult põllumajanduses ja metsanduses, vaid ka neid teenindavas ja vastavaid saadusi töötlevas sektoris,» nägi Blok tööpuuduse leevendamise võimalusi.
«Me vaatame igatsevalt Soome ja Rootsi poole, kuid põhjamaise heaoluühiskonna ülesehitamine on Eestis võimalik üksnes siis, kui väärtustame iga inimest ja tema tööd siinsamas, oma kodumaal.»
Tema sõnul tuleb anda Eesti inimesele kindlustunne, et ta suudab oma tööga isade maal pere ära toita, lapsed üles kasvatada ja neile elus toimetulekuks hea hariduse anda.