Riigikogu arutas tänasel istungil heaolu arengukava aastateks 2016-2023, millest saab riigieelarve planeerimise alus tööhõive, sotsiaalkaitse ja võrdse kohtlemise valdkondades tegevuste kavandamisel.
Riigikogu arutas Eesti üht suurema eelarvega arengukava
31. mai 2016, 14:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles arengukava tutvustades, et see dokument paneb paika sotsiaalkaitse ja tööturu arengusuunad järgmiseks kaheksaks aastaks. «Arengukava elluviimise maht on 18,1 miljardit eurot, mida arvestades on riigi vaates tegemist ühe suurema eelarvega arengukavaga,» ütles minister.
«Heaolu arengukavast saab riigieelarve planeerimise alus tööhõive, sotsiaalkaitse ja võrdse kohtlemise valdkondades tegevuste kavandamisel,» kinnitas Tsahkna.
Heaolu arengukava prioriteetideks on tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähedamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus.
Arengukava keskmes on tagada kõikidele Eestis elavatele inimestele sotsiaalne turvalisus, selgitas Tsahkna. «Me peame silmas olukorda, kus kõikidele inimestele on tagatud nende võimetest lähtuvad võimalused olla ühiskonnaelus aktiivne osaleja. Meie eesmärk ei ole mitte kasutada seda 18,1 miljardit eurot nende aastate jooksul lihtsalt n-ö laialijagamise eesmärgil, vaid me peame tooma ellu sisulised muutused.»
Eesmärk on esiteks kõrge tööhõivetaseme saavutamine ning pikk ja kvaliteetne tööelu.
Suurimaks väljakutseks selll teel on Tsahkna sõnul aga demograafia. «Vananeva rahvastikuga Eestis seisame silmitsi küsimusega, kas meie pensionisüsteem on tulevikku vaadates jätkusuutlik,» ütles ta. Praeguste rahvastikuprotsesside jätkudes on aastaks 2060 Eestis sama palju pensionäre, kui on tööealisi inimesi. «See tähendab, et kui 30 aastat tagasi oli ühe pensionäri kohta viis tööealist inimest, siis praegu, 2016. aastal on see suhe umbes 3,1 töötavat inimest ja aastaks 2060 umbes 1,5 töötavat inimest ühe pensionäri kohta,» märkis Tsahkna.
Seetõttu tuleb tema sõnul teha muutusi, et vältida seda, et tulevikus oleks meil väga palju väga väikese pensioniga inimesi.
Ümber tuleb korraldada ka erihoolekandesektor ning luua inimestele võimalus saada abi ja hoolt oma kogukonnas. Erihoolekandesüsteemi reformimise eesmärk on eelistada kogukondlikke lahendusi ja selleks saab Eesti kasutada ka järgmiste aastate jooksul 59 miljonit eurot Euroopa struktuurifondi vahendeid.
Ennetama peab tööhõivest väljalangemist. «Tuleb arendada töötervishoidu, töösuhteid ning tegeleda efektiivsemalt nende inimestega, kellel on risk tööturult välja langeda, kes on madalama haridustaseme või kvalifikatsiooni aegumise tõttu suuremas ohus. Samamoodi peame tegelema oma noortega,» rääkis Tsahkna.
«Sotsiaaltoetusi ja -teenuseid on tarvis arendada omavahel seostatult ja terviklikult. Kuigi meile seostub sotsiaalkaitse eelkõige toetustega, vajavad inimesed tihti toimetulekuks rohkem mõnda teenust,» tõi minister veel välja.
Lisaks puudutab kava ka soolist võrdõiguslikkust ning selle edendamist hakatakse tegema avaliku sektori kaudu eeskuju loomisega. «Selles arengukavas on ka konkreetsed sammud sellel eesmärgil, et me rakendame avalikus sektoris läbipaistva palgapoliitika, et me tegelikult anname aru selles suhtes, et võrdse töö eest peavad saama võrdset palka kõik inimesed, vaatamata sellele, kas nad on mehed või naised,» selgitas Tsahkna.
Tsahkna tõi välja, et rohkem kui 18 miljonist enamik, 16,9 miljardit eurot läheb pensionide maksmiseks ning ülejäänud raha jaotub ära kolme suurema teema vahel. «752 miljonit eurot läheb tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavuse tagamiseks tööhõive kõrge taseme ja kvaliteetsete töötingimustega. Ehk see ongi see suur reform osaliselt, mis on sinna sisse kirjutatud, see on töövõimereform, tööhõivereform ja muud teenused,» märkis ta.
«Samamoodi 428 miljonit eurot, mis läheb just nimelt hoolekandeteenuste arendamisse, selle finantseerimisse, nende reformide läbiviimisse ja ka rahastamisse. Naiste ja meeste võrdsete õiguste peale on arvestatud 4,7 miljonit eurot selle perioodi jooksul,» lisas Tsahkna.
Tsahkna sõnul on sotsiaalministeerium ette võtnud väga suurte põhimõtteliste reformide läbiviimise, sest need on hädavajalikud.
Ligi kaks tundi kestnud arutelu jooksul küsisid riigikogu liikmed hulga küsimusi alates kava maksumusest kuni selle raames tehtavate detailsete sammudeni välja.