Registrite ja infosüsteemide keskus palus Postimehel avaldada järgneva selgituse:
RIK: Jüri Saare väide erakondade võimetusest karistusregistrist päringuid teha on ekslik
31. mai 2016, 15:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karistusregistri seadus ütleb, et igaühel on õigus saada karistusregistrist andmeid, kui seadus ei sätesta teisiti ehk siis karistusregistri andmed on avalikud. Piirangud kehtivad eelkõige arhiiviandmetele ja alaealise andmetele ligipääsu osas – nendele andmetele ei saa tõepoolest ei erakonnad ega ka näiteks eraisikud ligi, isegi enamus riigiasutustest ei saa nende andmetega tutvuda. Erandina pääsevad arhiivandmetele ligi karistusregistri seaduse §-s 20 ning alaealise andmetele § 19 loetletud asutused ja isikud. Siia alla kuuluvad näiteks uurimisasutused, prokuratuur, lastega töötavad asutused.
Kehtivate karistusandmete kontrollimiseks ei ole vaja ka selle isiku nõusolekut, kelle andmeid kontrollitakse. Küll on aga inimesel õigus teada saada, kes tema kohta registrisse päringuid on teinud. Lisaks toome välja ka selle, et kui karistusregistri andmete kontrolli kohustus tuleneb seadusest, siis on päringu tegemine riigilõivuvaba.
Kui karistusregistri kontrolli kohustust seaduses sätestatud pole, siis tuleb tasuda riigilõiv 4 eurot päringu kohta. Ehk siis igal isikul, asutusel, organisatsioonil on võimalik teha kõikide isikute kohta karistusregistri päringuid ning saada infot isikute kehtivate karistuste kohta, kui nad tasuvad riigilõivu. Päringut saab teha nii avaliku e-toimiku kaudu (www.e-toimik.ee) kui ka karistusregistri talituse kaudu, saates taotluse aadressile paring@karistusregister.ee .
Ka Päevaleht on saanud andmed samal viisil, nad maksid riigilõivu ja tegid päringu.
Samuti ei ole ühtegi teist seadust, mis keelaks karistusregistrisse isiku tausta kohta kontrolli tegemist.