Politoloog Anu Toots peab positiivseks, et valimisdebatis on olulisele kohale tõusnud tervishoiu rahastamise küsimus ja sotsiaalpoliitika laiemalt, kuigi erakonnad peavad nendel teemadel tema hinnangul alles nö kaevikusõda.
Toots: sotsiaalküsimustes peavad erakonnad alles kaevikusõda
13. jaanuar 2011, 13:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks suuremaid vigu, mida sotsiaalpoliitikas Tootsi sõnul teha saab, on tituleerida tööpuudus ajutiseks probleemiks. «Tööpuudus on tänapäeval alaline probleem ja kui sellega pidevalt ei tegeleta, siis kipub see aeg-ajalt väga kõrgeks ehk üle kümne protsendi minema,» märkis ta.
Kõrge tööpuudus pole Tootsi sõnul ainult üksikute inimeste või leibkondade tragöödia, vaid see kahjustab tema hinnangul kõvasti ka riigi majandust ja eelarvetasakaalu. «Kahjuks ei taha meie poliitikud seda endale - või vähemalt mitte avalikult - tunnistada.»
Mingil määral võib Tootsi sõnul aru saada, miks Postimehes ilmunud suuremate erakondade esindajate sotsiaalpoliitilises debatis tööpuudus nö välja hääletati. Kaasaegses riigivalitsemises räägitakse tema sõnul pigem hõivepoliitikast kui töötute kaitse poliitikast ning lähenemisnurga muutumine viib kogu temaatika hoopis teiste ministeeriumite valitsemisalasse.
«Ma tahaksin näha, millised on näiteks majandusvaldkonna esinumbrite seisukohad hõive küsimustes. Kui me ei suuda inimestele juba lähiajal atraktiivseid töökohti pakkuda, jätkub noorte väljaränne kasvavas tempos. Ja siis ei suuda sünnitamist soodustavad meetmed rahvastiku arvukust tagada,» märkis Toots.
Praegu tingib töökohtade puudumine tema sõnul rände Eesti siseselt – äärealadelt minnakse pealinna, kuid lähiajal võib liikumine Tootsi hinnangul geograafiliselt laieneda ja muutuda rändeks Eestist välja. «See on minu hinnangul üks tõsisemaid probleeme, millega Eesti riigivalitsemine silmitsi seisab,» nentis ta.
Tõenäoselt tuleb uuel riigikogul Tootsi sõnul otsustada töövõimetushüvitiste reform ja tervishoiu täiendav rahastamine. Milliseid järeleandmisi keegi siin teeb, on enne valijahäälte kokkulugemist tema sõnul väga raske ennustada.
Tootsi jaoks oli mõnevõrra üllatav, kui üksmeelselt tahtsid suuremate erakondade esindajad Postimehe debatis panna tööandjatele täiendavaid kohustusi. «See kindlasti ei meeldi tööandjatele ning arvestades nende niigi suuri kohustusi, tundub see ka ebamõistlik,» märkis ta.
Praegu joonistub poliitikute aruteludest Tootsi hinnangul välja skeem, kus ühe käega antakse (sotsiaalmaksu lagi, lubadus tööjõumakse alandada) ja teisega võetakse (täiendav ravikindlustus; töötervishoiukohustused).
«Minu seisukoht on, et Eesti sotsiaalpoliitikas tuleb vähendada otsest sõltuvust tööturust nii üksikisiku kui kogu süsteemi tasandil. See tähendab ühtlasi suuremat rahastamist riigieelarvest ja teistest üldmaksudest,» märkis Toots.