Eesti on tänavu andnud humanitaarabi nii külmalaine käes kannatanutele kui ka toetanud maailma toiduprogrammi seoses kütuse- ja toiduhinna tõusuga, enim on raha kulunud aga Ukraina üleujutuses ja Gruusia sõjalises konfliktis kannatanute toetuseks.
Eesti humanitaarabi läks peamiselt Gruusiasse ja Ukrainasse
30. september 2008, 12:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministeeriumi arenguabi ja humanitaarvaldkonna tänavune eelarve on 60 miljonit krooni, millest enamus on käimasolevatesse projektidesse planeeritud ning päris vaba raha on hetkel ligikaudu 4,5 miljonit krooni, teatas välisministeeriumi arengukoostöö büroo direktorile Marje Luup. «Sellest pool on planeeritud humanitaarabi andmiseks juhtudel, kus on vajalik reageerida õnnetuste või katastroofide korral,» lisas ta.
Ukraina ja Moldova üleujutuses kannatanute abistamiseks ja üleujutuse tagajärgede likvideerimiseks eraldas Eesti ligi kaks miljonit. 2,3 miljonit krooni suunati Gruusia relvakonfliktis kannatanute abistamiseks.
Lisaks välisministeeriumi vahenditele otsustas valitsus 14. augustil eraldada reservfondist 10 miljonit krooni humanitaarabi andmiseks Gruusiale.
Sellest on 26. septembri seisuga kulutatud üle 5,3 miljoni krooni humanitaarabi saadetiste lähetamiseks Gruusiale, miljon krooni on kulunud relvakonfliktis kannatanud Lõuna-Osseetia laste toetamiseks UNICEFi kaudu.
Väiksemate summadega on Eesti tänavu toetanud külmalaine all kannatavate Tadžikistani elanikke, Kenya sisepõgenikke, Madgaskari tsükloni ohvreid, Iraagi pagulasi. 800 000 krooni eraldati ka Maailma Toiduprogrammi humanitaarabiprogrammidele toiduainete ja kütuste hinnatõusu tõttu.