Vabaerakonna juhatuse liikme Mati Ilissoni sõnul saab võimalikule presidendikandidaadile Allar Jõksile fraktsiooni avaldatud toetus olla vaid mõne fraktsiooni liikme isiklik soov ja neljapäeval kogunev partei juhatus ei pruugi Jõksi toetada.
Ilisson: Vabaerakonna juhatus ei pruugi Jõksi toetada
2. juuni 2016, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui [parteitu fraktsiooni liikme Artur Talviku] öeldut päris korrektselt öelda, siis oleks ju saanud öelda, et fraktsioon otsustas toetada Jõksi, aga sisuline arutelu läheb edasi juhatuses ja esinduskogus ja siis erakond otsustab,» ütles Ilisson BNSile.
Talvik teatas esmaspäeval pärast kohtumist Jõksiga, et fraktsioon kaldub presidendikandidaadina toetama vandeadvokaat Allar Jõksi.
«Igaühel meil võib ju mõtteid olla erinevates asjades. Aga enne juhatuse ja esinduskogu otsust pole see ametlik erakonna arvamus. Võib-olla jäi see osa Talviku jutust puudu ja täna [neljapäeval] tuleb Jõksi küsimus erakonnas arutusele,» sõnas Ilisson.
Ilisson avaldas arvamust, et erakonna juhatus ei vormista fraktsiooni arvamust erakonna seisukohaks ja tema soovib sisulist debatti.
«Presidendivalimisteni on aega ju küll, on olemas Jõks ja on ka teised kandidaadid. Ei tea, kuidas Vabaerakond kujundab enda näo ja lõpliku seisukoha. See pole ju üksikute isikute arvamus. Normaalses organisatsioonis on laiem diskussioon,» rääkis Ilisson.
Küsimusele, kas juhatusest võib tulla ka Jõksi kõrvale jättev seisukoht, vastas Ilisson, et ta ei oska seda öelda.
«Jõks on sümpaatne härrasmees ja ta on küsitlustest positiivset vastukaja leidnud. Samas olen erakonnas paljudelt inimestelt kuulnud, et Jõks küll meeldib, aga on ka teisi nimesid. Aga ega ei pea ju ühe nimega turule minema, see trall alles algab ja nüüd on analüüsi vaja teha,» sõnas ta. «Otsuste jaoks peavad plussid ja miinused selged olema, emotsionaalpoliitilisi otsuseid pole mõtet teha ja aeg on veel toores.»
Ilisson ei osanud ennustada, kuidas Vabaerakonna juhatus Jõksi küsimuses jaguneb. «Isikuküsimuses ei oska ma öelda. Eelnevalt on keeruline prognoosida, arutame, kuidas koorub, ei tea. Mina isiklikult näen, et see on erakonnas laiema arutelu küsimus. Esinduskogu on see organ, kus on esindatud fraktsioon, juhatus, piirkonnad ja toimkonnad ning see on pädev organ otsuste tegemiseks,» sõnas Ilisson. «Loodan ja arvan, et täna läheb juhatuses põnevaks.»
Ka vabaerakondlane Jevgeni Krishtafovitsh taunis neljapäeval Facebookis Jõksi toetamist ilma erakonna otsuseta.
«Minul ei ole küll midagi Allari vastu, aga sellest uudisest ma loen välja, et Vabaerakonna fraktsioon on end täiesti lahti sidunud juhatusest, nagu Keskerakond Eesti õigussüsteemist,» kirjutas ta. «Minu teada erakonna juhatus hakkab täna [neljapäeval] alles arutama presidendikandidatuuri ja pole üldse ilus, et parteitu Talvik juba teatab rahvale, keda meie erakond toetab või ei toeta.»
«Minu kui erakonna dissidentliikme sõnum juhatusele on aga järgmine: palun usaldage rohkem oma inimesi, mitte ainult teiste erakondade kandidaate. Enne kui erakond läbi valitavate organite või suurkogu teeb oma otsuse, oleks igati õige kuulata ära ka oma võimalikke pretendente. Täie kindlusega saan väita, et Vabaerakonnas ja meie toetajate seas on mitu riigimeest ja -naist, kes on igati väärilised olla presidendikandidaadid. Veendunud feministina ma võtan endale julguse esitada justnimelt kaks naist – Sirje Kiini ja Iivi Jõe-Cannoni. Arvan, et tuleb küsida nende nõusolekut, ja kui nad on valmis siis korraldada erakonna egiidi all avalikud kohtumised nendega,» kirjutas Krishtafovitsh.
Kübarsepp: teeme ametliku seisukoha teatavaks alles augustis
Vabaerakonna aseesimees Külliki Kübarsepp ütles õhtul Postimehele, et juhatus arutas presidendikandidaadi küsimust ning praeguse juhatuse eelistus on Allar Jõks.
Lisaks Jõksile on Vabaerakond viimastel nädalatel kohtunud välisminister Marina Kaljuranna, eurosaadik Indrek Tarandi ning kirjanik Jaak Jõerüüdiga.
«Meie praegune eelistus ei ole aga mitte kuidagi seotud erakonna järgmise juhatuse arvamusega,» rõhutas Kübarsepp. Nimelt kinnitatakse pühapäeval toimuval Vabaerakonna üldkoosolekul uus juhatus, kes võib hoopis kedagi teist eelistada.
Kübarsepp toonitas, et ametlikku arvamust pole seni välja käinud ei Vabaerakonna juhatus ega fraktsioon ning kõik võib veel muutuda. Enne augustit erakond oma presidendikandidaati ära ei kinnita.
«Ametlike presidendikandidaatide esitamist alustatakse 25. augustist ja kuni selle ajani me kuulame erinevaid kandidaate ja peame debatte. Augustis formuleerime ka erakonna ametliku arvamuse, mitte varem,» sõnas Kübarsepp, nentides, et sündmustest ei tasu ette rutata. «Vahepeal võib uusi kandidaate lisanduda ning teisteski erakondades on veel debatid üleval - protsess on alles alguses.»
Järgmine suurem presidendikandidaatide arutelu toimub 5. augustil, kui koguneb Vabaerakonna esinduskogu, lisas Kübarsepp.