Statistikaamet andis tänasel pressikonverentsil ülevaate 2020. aastal toimuvast rahva ja eluruumide loendusest ning selle ettevalmistusest.
Järgmine rahvaloendus on registripõhine (1)
3. juuni 2016, 14:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes. Otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklikes andmekogudes oleva info põhjal.
Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup selgitas, et registrite kasutamine loenduse tegemiseks on uus teema Eesti jaoks, ent on Skandinaaviamaades kasutusel olnud juba aastakümneid. «Registrite andmetel põhinev loendus on pikemas perspektiivis riigile ressursisäästlikum, kuid eeldab andmekogudes andmekorrastustöid,» selgitas Oopkaup.
Euroopa registripõhiste loenduste kogemuse põhjal on sellisel kujul uuring odavam, elanikonna vastasmiskoormus praktiliselt puudub ning pole ka probleeme vastamismääraga, rääkis peadirekotor reedesel pressikonverentsil.
2016. aastal teeb Statistikaamet prooviloenduse, et testida registripõhise loenduse kontseptsiooni. Prooviloenduse andmehõive tööd on lõppenud ja selle käigus koguti andmeid 22 registrist. Loenduse elanikkonna ja eluruumide üldkogum on määratletud ning välja on selgitatud probleemkohad, millele tuleb ühiskonnas lahendusi otsida.
Loenduse projektijuht Diana Beltadze tõdes, et praegu ei sisalda registrid kogu elanikkonna kohta kõiki loenduseks vajalikke tunnuseid ning andmete uuendamine registrites ei toimu piisava operatiivsusega. «Registrite andmekvaliteedi, ajakohasuse ja katvuse parandamisel omab olulist rolli elanike kohustus regulaarselt kontrollida ja täpsustada oma andmeid rahvastikuregistris,» selgitas Beltadze.
Üks olulistest andmekogudest, mida registripõhisel loendusel kasutatakse, on rahvastikuregister. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas tutvustas konverentsil ministeeriumi projekti, millega registrit täiendatakse.
«Rahvastikuregistrisse on plaanis lisada miljoni perekonnaseisudokumendi andmed,» märkis Pungas.
Sellega saavad digitaalselt talletatud kõikide Eestis koostatud perekonnaseisudokumentide andmed alates 1926. aastast. «Tänu sellele lihtsustub ka inimeste asjaajamine: rahvastikuregistri kasutajad saavad edaspidi kõik vajalikud perekonnaseisuandmed registrist ning enam ei pea tegema päringuid arhiivi ning ootama vajalike andmete sisestamist,» lisas juhataja.