Ühistel väärtustel rajanev tugev, ühtne ja sügavalt integreerunud Euroopa on parim, mis Eestile võib osaks saada, ütles SDE üldkogu kõnes erakonna presidendikandidaadiks kinnitatud riigikogu esimees Eiki Nestor.
Nestor: peame tegema kõik, et tumedad peatükid Eesti ajaloos jääksid sinna, kus nad kuuluvad (20)
4. juuni 2016, 17:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Head sõbrad, õed ja vennad, olete vast just nii harjunud mu esinemiste algust kuulama,» alustas Nestor oma kõnet.
Nestor tõdes, et on juba mõned ajad tagasi mõelnud rahumeelsele tulevikule Hiiumaa kadakate all ning arutanud omaette, kas kirjutada memuaare ja kui kirjutada, siis millal seda teha. «Kunagisest kirest on saanud töö, mis on pooleli ja pean oma kohuseks see lõpuni viia,» lisas ta.
«Ei mingeid memuaare veel»
«Aga siis vaatad, et lähemad õed ja vennad on tublid ja tragid ja küll nad edasi teevad, et mis siin siis ikka. Aga need viimased paar aastat on kirg taas sügavalt hinges. Teistsugune küll, kui 24 aastat tagasi. Nii et ei mingeid memuaare veel,» jätkas Nestor.
Nestor rääkis, et kui kunagi oli tal kirg luua vabade loomulike naeratavate inimeste riiki, siis nüüd on kirg hoida seda vaba Vabariiki, kaitsta nende mõtete eest, mis tegelikult soovivad viia Eestit tagasi ja mitte edasi. «Sest maailm meie ümber ja ka elu siinsamas Eestis on hoopis teistsugune,» ütles Nestor. Ta lisas, et tahab, et tema lapsed ja lapselapsed elaksid oma loomulikku ja õnneliku elu siin, vabas, iga inimest austavas Eesti riigis.
«Vaadake, sõbrad! Kõigel sellel eelneval on otsene seos sellega, et endas selgusele jõudes olen öelnud «ja» ja andnud nõusoleku kandideerida Eesti Vabariigi presidendiks,» ütles Nestor. «Mingit pidi on siin süüdi nii matemaatika klass kui tehniline haridus, aga kui ma näen ja tunnen, et midagi on rikkis ja vajab parandamist, siis pean endale selgeks tegema, miks nii on juhtunud.»
«Nii palju sõimu ja nii palju lilli pole ma oma elus saanud»
«Miks on nii juhtunud, et soov suhtuda arusaamisega looduse tahtel vähemuses olevate inimeste õigustesse, lõi ühiskonna kaheks ja keema?» küsis Nestor. «Nii palju sõimu ja nii palju lilli pole ma oma elus saanud!» Nestor lisas, et seejuures süü vaenupoolte tekitamisel jääks nagu nendele, kes igat inimest inimeseks peavad. «No ei usu mina, et meie, kes me siin oleme suur enamus, jätaksime naabermajja inimese põlema, isegi siis, kui ta nahavärv on must või on ta meile vähetuntud usku. Ei jäta ju!»
«Siinkohal pean vajalikuks selgelt öelda, et see tubli noormees, kes ühes telesaates tähelepanu pälvis ja keda ma mäletan Hiiumaalt Emmaste kandist veel sellest ajast, kui ta oli pisike põnn, on eestlane ja ei saagi olla keegi muu.»
Nestor rääkis, et tänaseks siia saabunud 19 sõjapõgenikku on tema jaoks meie inimesed, sest nad on soovinud seda maad enda koduks ning kui keegi kahtleb siin elavate ja kodus teist keelt kõnelevate inimeste mõtetes, siis soovitab ta minna järgmise aasta 24. veebruaril mõnda venekeelsesse kooli või kaitseväe paraadile, kuhu perekonniti tullakse. «Laulge nendega koos Eesti hümni ja tundke koos rõõmu, et elame vabal maal,» ütles Nestor.
«Ma siiralt tänan kõiki neid, kes selles vastasseisus meile toetust ja poolehoidu on avaldanud,» jätkas Nestor. Ta ütles, et saab aru nendest inimestest, kelledes see kohtumine neile senitundmatuga on toonud kaasa kõhklusi ja isegi hirmu ning selles pole midagi ebaloomulikku.
Nestor ütles, et näeb, et seda hirmu kihutatakse tagant puht poliitilistel eesmärkidel. «Häbenematult, valede ja sulaselgete lollustega. Ja need eesmärgid ei ole teps mitte vabade loomulike naeratavate inimeste Eesti Vabariigi eesmärgid! Ja sellega ei saa ma leppida!»
«Kui me hirmudest ei vabane, jäämegi kahele poole eesriiet»
Nestor märkis, et kui me neist hirmudest ei vabane, siis jäämegi kahele poole eesriiet, presidendi ülesanne on aga see eesriie ära tõmmata. «Alustan sellest, mis minu meelest kindlasti ei aita. Ma ei usu, et kui kõik kahtlejad koolipinki panna, neile ülalt alla loenguid lugeda, teha kontrolltöid ja võtta vastu arvestusi, midagi oluliselt muutuks,» rääkis Nestor.
Veelgi vähem on tema sõnul abi sellest, kui öelda hirmunud inimesele, et ta on rumal. «See on solvav lausa ja sama jabur, kui lugeda kõik õnnelikuna näivad ette tarkadeks. Nii varasem kogemus üheksakümnendatest kui ka viimased kaks aastat selles keeristormis on mind õpetanud – vaja on inimestega rääkida, koos arutada. Selgel, arusaadaval, teineteist austaval moel.»
Nestori sõnul vajab Eesti presidenti, kelles inimesed tunneksid ära natuke iseennast, või oma naabrimeest või oma naabrimehe naabrimeest. «Kas või sel lihtsal põhjusel, et siis on lihtsam juttu alustada. Võõraga võib juhtuda, et ütled lihtsalt «tere» ja «head aega» ja ei targemat midagi. Kuigi kõik on ju väga viisakas.»
Nestor ütles, et avatud ja suletud maailmade vahel käib täna võitlus. «Kui me ei taha seda nimetada külmaks sõjaks, siis igal juhul on juba saabunud külm rahu. Ja meie küsimus on, kummal pool me oleme? Kas oleme avatuse, vabaduse, iga inimest austava sallivuse ja multikultuursuse poolt või soovime tagasi riiki, kus kodanikud kardavad oma parlamenti, valitsust, politseid ja sõjaväge. Kus inimese igapäevane mure ei ole mitte see, kuidas elada, vaid see, kuidas ellu jääda,» rääkis Nestor ja lisas, et keeldub sinna tagasi minemast.
Paar nädalat tagasi oli Nestor üheks peakõnelejaks Euroopa Liidu parlamentide spiikrite konverentsil, kus esinemise teemaks oli kodanike julgeoleku tagamine nende põhivabadusi kaitstes. «Ütlesin seal oma kolleegidele, et meie kõige suurem viga oleks muutuda nende sarnaseks, kes meid ründavad,» ütles Nestor.
Nestor vestles pikalt Euroopa tuleviku asjus täna kõige otsustavama riigi, Briti, mõlema koja liidritega, jututeemaks oli loomulikult Brexit. «Minu mure oli selles, et kuidas võiks Briti rahvahääletus minna,» ütles Nestor.
«Kolleegid küsisid – mida meie sellest arvame? Vastasin, et kui meie julgeolek siin oleks maja, siis kaduma ei läheks mitte korsten või trepp, vaid oluline osa vundamendist. Mispeale on oht, et varsti pole enam ei treppi, ei korstnat ega majagi.»
Nestor märkis, et võime olla uhked, et aastakümned selle raudse eesriide taga ei kustutanud eestlaste vabaduseiha ega suutnud murda meie vaimset kuulumist demokraatial ja isikuvabadustel põhinevate väärtuste ruumi. «Kui ajalugu andis meile võimaluse oma riiklus taastada, ei jätnud me seda kasutamata.»
«Jah, poole sajandi pikkuse vangipõlv raudse eesriide taga ei murdnud meid, kuid me peame tegema kõik, et need tumedad peatükid Eesti ajaloos jääksid sinna, kuhu nad kuuluvad - ajalukku.»
«Uued eraldusjooned võivad taas jagada Euroopa Idaks ja Lääneks»
Nestori sõnul näeme me praegugi eesriideid, mis taas ähvardavad langeda üle meie kontinendi. «Need uued eraldusjooned võivad taas jagada Euroopa Idaks ja Lääneks või, nagu paljud pelgasid Eurokriisi haripunktis, Põhjaks ja Lõunaks. Aga need uued eraldusjooned võivad hõlpsasti kujuneda ka mitte geograafilisel, vaid hoopiski väärtuselisel teljel.»
Nestor ütles, et usub, et ühistel väärtustel rajanev tugev, ühtne ja sügavalt integreerunud Euroopa on parim, mis Eestile võib osaks saada. «See on kindlaim garantii tagamaks meie Põhiseaduse preambulas sätestatud eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine üle aegade.»
Praegu on idee tugevast ja ühtsest Euroopast langenud Nestori sõnul tugeva surve alla, ehk tugevama surve alla kui kunagi varem viimase seitsmekümne aasta jooksul.
«Kui me näeme uusi eesriideid langemas, kui me näeme enda ees valikut ühelt poolt Viktor Orbáni ja Marine Le Peni Euroopa ning teiselt poolt Churchilli ja Schumanni, või kui soovite, Angela Merkeli ja Federica Mogherini Euroopa vahel, siis tahan mina seista selle eest, et Eesti jääks õigele poolele. Vabaduse poolele.»
«Presidendina tahan ma kaitsta kogu Eestit ja ka oma laste ja lastelaste tulevikku sellise poliitika eest, mis mängib inimeste hirmudel ja peab Eestile parimaks Euroopa Liidu kui «jõleda ja sotsialistliku liidu» lagunemist,» märkis Nestor.
Suletud maailma suurim jõud on oma tegevuses Nestori sõnul vägagi praktiline. «Kui Putin näeb Lääne-Euroopas segadust, lahkarvamusi, lõhesid, siis tõlgendab ta neid vastase nõrkusena, mida tuleb ära kasutada.» Nestor ütles, et meie eesmärk ei ole sõdu pidada ja neid võita, meie eesmärk on hoida rahu.
«Presidendil pole õigust rahva tahet ignoreerida»
Nestori sõnul peab Eesti president välja kuulutama ka need seadused, mis talle endale ei pruugi meeldida. «Sest selline on olnud rahva tahe valimistel ja presidendil pole õigust seda tahet ignoreerida. Eesti on ja peab jääma parlamentaarseks demokraatiaks. Õigus allkirjast loobuda on ka presidendil olemas, seda aga ainult siis, kui ta näeb vastuolu Põhiseadusega.»
«Siinkohal pean vajalikuks ühemõtteliselt välja öelda oma seisukoha Kooseluseaduse asjus,» lisas Nestor. Ta rääkis, et meil oli kunagi õiguskantsler, kes arvas, et koos elavatele paaridele seadusega tagatiste loomine ei ole põhiseadusest tulenev kohustus, praegu on meil õiguskantsler, kes peab seda õigust Põhiseadusest lähtuvaks ja ka teda võib selles mõttes lugeda üheks Kooseluseaduse algatajaks.
Nestor ütles, et seadus ise on vastu võetud ja kehtib ning ta olen kindel, et inimõiguste vallas loodu on Põhiseaduse poolt kaitstud ja inimestele antud õiguste tühistamine on Põhiseaduse vastane. «Seega oleks selles Riigikogu koosseisus ringelnud Kooseluseaduse tühistamine Põhiseaduse vastane. Punkt.»
«Kas tõesti saab kellelgi olla midagi selle vastu, et nüüd mõne kuu jooksul on natuke rohkem kui 50 inimest Eestis saanud oma elu paremini korraldatud? Minu traditsiooniline pereelu pole sellest kohe mitte kübetki muutunud!»
«Eesti riik on meie kõigi kodu: see on maja, mida kõik need, kes on selle ehitamises osalenud, on valmis ka kurja ilma ja pahasoovijate eest kaitsma. Mina olen valmis seisma selle eest, et seda maja, mille loomisse ma ise olen pannud 25 aastat oma elust, kergekäeliselt ei lõhutaks. Just selle pärast tahan ma pürgida Eesti riigipeaks,» lõpetas Nestor oma kõne.