Europarlamendi liige Kristiina Ojuland tõi Vene välisministri kriitikale näiteks, et kui Eesti mõistis Dimitri Klenski ja tema mõttekaaslased pronksöö korraldamises õigeks, siis ebaõiglase kohtuga riigis poleks seda juhtunud.
Ojuland lajatas Vene välisministrile Klenskiga
14. jaanuar 2011, 12:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lavrov heidab mulle ette, et Eestis ei ole seaduse ees kõik kodanikud võrdsed, nagu ma nõuan Venemaa puhul,» meenutas ta välisminister Sergei Lavrovi eilset sõnavõttu.
«Ma küsiks vastu, kus on siis Eesti Hodorkovski? Teda pole. Eesti sõltumatu kohtusüsteem leidis näiteks, et Linter, Reva ja Klenski ei ole süüdi, samas kui mõnes teises riigis, kus kohtud on allutatud poliitilisele tahtele, oleks nad heidetud pikkadeks aastateks Rootsi kardinate taha,» teatas eurosaadik oma tänases avalduses.
Kui Lavrov peab vajalikuks kritiseerida Ojulandi sellepärast, et tal on arvamus Hodorkovski ja Lebedevi üle peetava ebaõiglase kohtupidamise osas, siis küsis eestlane, mida peaks arvama neist Kremlile lähedalseisvatest poliitikutest, nagu näiteks Gleb Pavlovski, kes samuti teravasõnaliselt on Vene kohtu tegevuse hukka mõistnud.
«Mul on palju sõpru Venemaal. Nende hulgas ka inimesi, kes on olnud Vene Föderatsiooni Julgeolekunõukogu liikmed,» lausus Ojuland.
«Meie arvamuste kokkulangemine Hodorkovski ja Lebedevi kohtuprotsessis pole konjunktuurset laadi. See põhineb väärtustel, mida Vene Föderatsioon ise ametlikult tunnustab kui Euroopa Nõukogu liige,» teatas Ojuland.
«Mul oleks hea meel, kui välisminister Sergei Lavrov suudaks seda seletada ka oma valitsusjuhile Vladimir Putinile.»
Ojuland on teinud seoses Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedevi üle peetava ebaõiglase kohtuga ettepaneku kehtestada Euroopa Liidus sanktsioonid Vene ametiisikutele, kes selles kohtuasjas isiklikult on osalenud.
Ojuland märkis, et selle ettepaneku sisu ei ole kindlasti rünnata Vene Föderatsiooni suveräänsust ega alandada vene rahvast.
See ettepanek on tingitud tema sõnul eeskätt murest selle üle, kuhu Venemaa on langemas. Viimased arengud Venemaal viitavad Ojulandi hinnangul, et Valgevene ei jää Euroopa viimaseks diktatuuriks.