Riigikogu võttis täna vastu erakooliseaduse, mis muudab erakoolide ülalpidamiskulude katmise omavalitsustele vabatahtlikuks ning lubab erakoolidele riigi lisatoetust kuni 2019. aasta lõpuni.
Erakoolide toetamine muutub omavalitsustele vabatahtlikuks (1)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
7. juuni 2016, 12:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 61 ja vastu 27 riigikogu liiget. Üks saadik jäi erapooletuks.
Erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2017.
Kultuurikomisjon töötas eelnõu menetlemisel välja oma kompromissi, tehes ettepaneku kehtestada erakoolide tegevuskulude toetamise üleminekuaeg alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019.
Nende kolme aasta jooksul hüvitab riik erakoolile 75 protsenti toetusest, mida saavad vastava kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolid. Toetuse ülempiir on 87 eurot kuus õpilase kohta. Kokku kuluks kolme aasta jooksul riigil selleks raha 13,64 miljonit eurot.
Erand on tehtud kuuele haridusliku erivajadusega laste koolile, kelle puhul jätkub hüvitamine senises mahus. Kui valitsusest tulnud eelnõus on erand ette nähtud kuni aastani 2020, siis kultuurkomisjon pidas vajalikuks seda aega pikendada kuni 2023. aasta lõpuni.
Üks muudatusettepanek kaotab ära piirangu, mis lubab erakoolidel tõsta oma õppemaksu aastas mitte rohkem kui kümne protsendi võrra. Kultuurikomisjon pidas vajalikuks suurendada ka kohaliku omavalitsuse rolli ja mõju erakoolide tegevuse suunamisel ja pidas vajalikuks teha kohustuslikuks enne koolitusloa andmist küsida kohaliku omavalitsuse ja maavanema arvamust erakooli asutamiseks.
Veel määratleb seadus erakoolid koolivõrgu osana ehk erakoolid on täpselt samasugune koolivõrgu osa nagu kõik munitsipaalkoolid või riigikoolid.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul lõpetab seadusemuudatus riigikohtu 2014. aasta otsusest alates kestnud põhiseadusevastase olukorra.
«Kogukonnale peab jääma otsustusõigus oma koolivõrgu ning haridusraha üle ja erakoolile vastutus omavalitsusega läbi rääkida. Ei ole avalikes huvides kohustada omavalitsusi toetama erakoole ja nende laienemist automaatselt ajal, mil riik ning omavalitsused oma koolivõrku kokku peavad tõmbama,» märkis minister.
Ta lisas, et ülemineku lisatoetus annab erakoolidele ja omavalitsustele piisava aja mõistlike otsuste kujundamiseks. «Erakoolid saavad riigilt edasi haridustoetust õpetajate palkade ja muude kulude jaoks, mis moodustab reeglina suurima osa nende eelarvest. Samuti saavad erakoolid üleminekuajal riigilt raha ka tegevuskulude jaoks,» ütles ta.