Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv kaitseminister Hannes Hanso nimetas täna riigikogus peetud ettekandes võõrviha üles kütvaid poliitilisi jõude Eesti jaoks julgeolekuriskiks, viidates Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE).
Hanso viitas EKRE-le kui julgeolekuriskile (36)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
8. juuni 2016, 15:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hanso rääkis, et Eesti peab olema valmis osalema nii globaalsete kui piirkondlike murede lahendamisel – olgu selleks siis pagulaskriisi lahendamine, võitlus terrorismiga või muud kriitilised olukorrad, kuna ilma selleta ei ole võimalik loota teiste riikide mõistmisele ja eeldada, et liitlased tulevad appi.
«Ütlen otse ära, et need poliitilised jõud, kellest mõned on esindatud ka siin saalis, kes kütavad üles võõraviha, kujutavad endast meie jaoks selget julgeolekuriski. Eesti ühiskonnas viha ja sallimatuse õhutamine teenib ka otseselt Kremli huve. Kui nende jõudude sõnumid võidaksid ning meie liitlased oleksid sunnitud meid käsitlema kui ksenofoobset ja rassistlikku ning suletud väikeriiki, siis ma küsin – kes võidaks, kes hõõruks rõõmust käsi?» rääkis Hanso.
Kaitseministri sõnul peab Eesti suutma hoida endast kuvandit kui riigist, mida soovitakse kaitsma tulla, kuna on selge, et Kreml tahaks eraldada Eesti, Läti, Leedu ja Poola NATO ning Euroopa Liidu ühtsest poliitikast.
«Selliseid pingutusi näeme tegelikult üle terve Euroopa. Seega tegutsevad need, kes tegelevad meil Euroopa ühtsuse lõhestamisega ning äärmuspopulismiga, Kremli huvides. Naeruväärsed jutud sellest, mida jällegi olen siinsamas saalis kuulnud, kuidas Eesti riiki juhitakse Kentmanni tänavalt või et Eesti on USA marionett, ainult toidavad Kremli propagandamasinat,» lausus Hanso.
Ta lisas, et sama eesmärgi nimel töötab ka see, kui püütakse teha küsitavaks NATO artikkel number 5 kehtimine. Kaitseminister kinnitas, et nimetatud artikkel kehtib ja rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kõigi liitlaste vastu.
«Soovitan mõnedel jõududel, kes ennast eeltoodud kontekstis ära tundsid, leida üles julgeolekupoliitiline vastutustunne ja mõelda sügavalt sellele, mis juhtus korra varem meie iseseisvusega,» ütles Hanso.
Hanso sõnavõtule reageeris Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Henn Põlluaas, kelle sõnul said kõik aru, et kaitseminister üritas EKREt rünnata ja mustata.
«Teie ja teie erakonnakaaslaste madalalaubalised, matslikud ja stalinistlikus stiilis EKRE mustamise katsed ei vääri vastamistki. Kuid te süüdistasite EKREt alusetult ka NATO liitlassuhete rikkumises ja selle peale ma küsin seda: kuidas te suhtute omaenda erakonna juhtiva liikme, endise erakonna juhi väljaütlemistesse, kus ta meie juhtivate NATO-liitlaste parlamendisaadikutele on korduvalt võrrelnud Donald Trumpi, kes võib väga tõenäoliselt saada USA järgmiseks presidendiks, on võrrelnud teda Hitleriga. Kas see teie arust on viis, kuidas sotsid liitlassuhteid tugevdavad ja sõpru leiavad?» küsis Põlluaas.
Hanso kinnitusel ei olnud tema sõnavõtu eesmärk EKRE vastu punkte skoorida ja tema puudutatud teema on alliansis pidevalt luubi all.
«Kui see asi peaks kontrolli alt välja minema, on väga selge potentsiaal ka meie liitlassuhete pingestumiseks või halvemal korral isegi veel hullemaks. Ma ei alahindaks absoluutselt seda teemat,» ütles Hanso.
Ameerika Ühendriikide järgmise presidendi kohta märkis Hanso, et loomulikult on ka temal oma eelistus selles suhtes olemas, mida ta välja ütlema ei hakka, pealegi ei valita USA presidenti Eestis.
«Minu seisukoht on, et me peame töötama ükskõik mis administratsiooniga,» ütles ta.