Ülevaade, mida tegi Mihkel Raud riigikogu liikmena

Mihkel Raud. Foto: PP

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni liige Mihkel Raud teatas eile oma 441. päeval parlamendisaadikuna, et lahkub poliitikast. Postimees koostas ülevaate, mida Raud riigikogus tegi.

Raud kandideeris riigikogu valimistel Tartu linnas ja kogus 3227 häält. Raud kinnitati riigikogu liikmeks mullu 24. märtsil.

Sellest ajast alates on toimunud 149 riigikogu istungit, millest Raud osales 127-l. Seitsme istungi ajal oli ta välislähetusel, kord haige ning 12 korda on puudumisel olnud muu põhjus. Kahel korral põhjus puudub. Istungilt puudumised on olnud seotud kohtumistega erinevates Tallinna koolides või näiteks Noorteühenduste liikmetega.

Raud käis riigikogu juhatuse kinnitatud välislähetustes kokku neli korda: Lätis, Luksemburgis, Brüsselis ja Singapuris. Kuluhüvitisi kasutas Raud esimesel poolaastal ära 69,2 protsenti ehk 2331,08 eurot.

Raud võttis riigikogus sõna 22 korda.

Kui jõulude eel tehti kokkuvõtteid, kes on parlamendis kõige suurem kõnemees, jäi Raud seitsme kõne ja nelja arupärimisega pigem tahapoole. Suurim kõnemees oli toona keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin, kes pidas kõnet koguni 48 korda. Tarmo Tamm küsis näiteks 144 küsimust. Siiski leidus ka neid saadikuid, kes polnud aasta aja jooksul sõnagi suust saanud.

Üks Raua enim tuntust kogunud kõne oli kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu menetlemisel peetud sõnavõtt.

«Ehk on tõepoolest aeg naasta 1920. aastatesse, nagu siin saalis täna vihjati. Ja miks üldse peatuda 1920. aastates, kui tegelikult saab minna veelgi kaugemale.

Mida siis üle vaadata? Aga palun! Naiste valimisõigus – see tuleks kaotada. Keelustada tuleks abordid. Surmanuhtlus tuleb taastada. Kas mäletate, kui vastu oli selle kehtestamisele rahvas? Eestis kohatult populaarseks muutunud selgeltnägijad ja nõiad tuleb kriminaliseerida ning näha neile ette maksimaalne karistus põletamise näol. Rokkmuusika tuleb keelustada, sest tegemist on muusikaga, mille on leiutanud, ütleme otse välja, pagulased. Keelustada tuleks saksofoni mängimine. Kes ei mäletaks kuulsat ütlust «täna mängid saksofoni, homme reedad kodumaa»? Seesuguste stalinistlike algatuste nimekiri on lõputu. Hakakem aga otsast minema, kallid kolleegid! 21. sajand on kahtlusteta üle hinnatud. Soovin riigikogu liikmetele jõudu Eesti vanaks loomisel! Aitäh!» rääkis ta oma kõnes.

Tähelepanu pälvis ka Raua hariduspoliitika arutelul peetud kõne, millest levis meediasse tsitaat «Eesti suurim vaenlane on harimatu eestlane». «Me ei vaja kaitset mitte venelaste ja homode, süürlaste või feministide eest, me vajame kaitset iseenda harimatuse ja rumaluse eest. See on meie suurim vaenlane, see on meie ainus tegelik julgeolekuoht, see on meie peamine takistus teel inimväärse eluni, mis kõikidesse siinsetesse majapidamistesse võrdselt jõuaks,» lausus ta.

Raud oli riigikogus viie seaduseelnõu algatamise juures, nende seas näiteks kooseluseaduse rakendamise seadus ja riigikogu otsus moodustada probleemkomisjon soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamiseks, samuti HIV ennetustegevuse tõhustamiseks mõeldud probleemkomisjoni loomine. 

Raud juhtis juhtivkomisjoni esindajana kahe seaduseelnõu menetlust: Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seaduse muutmise seadust ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadust. Neist esimene on tänaseks vastu võetud, viimane on teisel lugemisel.

Postimehe päevaintervjuus pidas Raud oma suurimaks saavutuseks riigikogus just paari hästi peetud kõnet.

Veel tõi Raud riigikogus tehtud tööst välja muudatusettepaneku, mille ta tegi isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõule. Raua ettepaneku sisu oli muuta seadust nii, et need isikud, kellel ei ole füüsiliselt või vaimselt võimalik teha dokumendifotot etteantud tähtaja jooksul, võivad kasutada varasemat fotot.

«Lugupeetud juhataja! Armsad kolleegid! Ma ei tea, kuidas on teiega, aga minult on viimasel ajal tihtilugu inimesed küsinud, mismoodi minu töö siin riigikogus teiste inimeste elu mõjutab. Küllap on seda küsitud teiltki. Mina olen reeglina olnud sunnitud kuidagi piinlikult käsi laiutama ja ütlema, et ega eriti ei mõjutagi, ja kui mõjutab, siis mingis väga pikas ja väga hoomamatus perspektiivis. Aga tuleb siiski ette ka seaduseelnõusid, mille puhul on võimalik öelda, et nende menetlemise käigus lahendatakse väga konkreetsete ja vahel ka väga üksikute inimeste probleeme. Mul on hea meel tõdeda, et just selline seaduseelnõu on meil täna siin käsil. Hiljaaegu, umbes pool aastat tagasi – riigikogu töös on pool aastat tagasi tõesti üsna hiljaaegu – kirjutas mulle üks inimene, ja kirjutas niimoodi. «Meil kõigil on kohustus omada kehtivat isikut tõendavat dokumenti, selle peal on politseil kohustus nõuda kõige viimast pilti sinust, sest sind on vaja tohutult tuvastada. Kõik on okei, kuni see ei puuduta näiteks lootusetult negatiivse prognoosiga koomas või selle lähedases seisundis olevat inimest. See ei ole kena pilt,» kirjutas ta ja jätkas: «Mul oleks hea meel, kui suurte otsuste kõrval reguleeritakse ära see väike otsus, sest ma arvan, et enamus inimesi ei ole sellisel hetkel säilitanud sellist musta huumorimeelt nagu mina, ja see teeb neile haiget ja alandab neid, kes on haiged. Ma tahaks loota, et isegi koomas lamades on su inimväärikus kaitstud seadusega,» rääkis ta toona kõnes.

Raud kuulus riigikogus kultuurikomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni.

Meenuta Mihkel Raua valimisreklaame: