Eesti parteitud ettevõtjad panustavad mõne erandiga Reformierakonda ning Isamaa ja Res Publica Liitu, Keskerakond nõuab aga oma liikmetelt sellevõrra vägevamat panust ja ülejäänud kolm parlamendierakonda jätavad ärimehed külmaks, kirjutab Nils Niitra.
Vähemalt selline pilt avanes läinud aasta annetuste aruandeid uurides. Ühekordsete annetustena jäid sotside ja roheliste laeks 50 000-kroonised panused vastavalt europarlamendi liikmelt Ivari Padarilt ja avalikkusele tundmatult Tanel Kuuselt.
Topeltannetajaid pole parteitute ettevõtjate seas põrmugi palju ning reeglina jagavad nad oma raha Reformierakonna ja IRLi vahel. Kui küsida, miks just need kaks erakonda, on vastus ilmne – parempoolne ilmavaade on ka ettevõtjate ilmavaade.
Ettevõtja tahab kindlust
On vaid üks suur erand: kinnisvaraarendaja ja Ukrainas kaubandusketti edendav Hillar Teder, kes andis miljon krooni IRLile, aga ka pool miljonit Keskerakonnale. Postimehel ei õnnestunud Tederit eile tabada, et küsida, milles peitub tema arvates IRLi ja Keskerakonna ühisosa.
Topeltannetaja Toomas Luman jagas aga oma panuse oravate ja IRLi vahel – esimesele 600 000 ja teisele 400 000 krooni. Lumani äripartner ja kaasaktsionär Egon Mats andis aga IRLile 200 000 krooni.
Suuremate topeltannetajate hulka kuulub ka Silberauto suuromanik Väino Kaldoja, kes andis 100 000 krooni nii IRLile kui ka Reformierakonnale.
Arco Vara endine aktsionär Arti Arakas jättis aga oma kolme miljoni krooniga kõik ülejäänud kaugele selja taha. Selle raha eest võib mõnda aega tervet erakonna keskbürood ülal pidada.
«Olen Reformierakonda toetanud varemgi,» lausus ta. «Mulle meeldib nende majandusprogramm ja valimisloosung, et neile võiks kindel olla. Mulle meeldib, et nad ütlevad selgelt «ei» astmelisele tulumaksule.»
Kui ettevõtjaid karistataks astmelise tulumaksuga, siis lahkuks siit Arakase jutu järgi paljud.
«Reformierakonna puhul on tegu majandusstabiilsusele orienteeritusega ning rahanduspoliitika on arusaadav ja sirgjooneline,» lisas ta. «Ma küll ei näe teistel parteidel sellist pinki, nagu Reformierakonnal ja mõneti ka IRLil.»
Aga miks ikkagi korraga sellised röögatud summad?
«Kindlasti saab ka odavamalt,» lausus ta. «Pikaajalised toetajad nagu Toomas Luman või Neinar Seli toetavad püsivalt iga kuu või kvartal, mina teen seda kaootilisemalt.»
Arakas lisas, et praegu läheb majandusel hästi ja ka temal läheb hästi. «Niisiis – miks ka mitte?» küsis ta.
Ehitusettevõtja Toomas Luman lausus, et tema mäletab nõukogudeaegset ümberjagamist ja annetab seepärast paremerakondadele. «Minu esimene eelistus on alati olnud Reformierakond, sest rikkuse ja majanduse kasvatamise aspektist on tegu number üks tegijaga,» märkis ta.
Lumani sõnul on rikkuse ümberjagamine vasakerakondade jaoks populaarne teema. «Aga vaesust on suhteliselt keeruline ümber jagada, selle asemel tuleks hoopis kasvatada efektiivsust ja rahvuslikku rikkust,» rääkis ta.
Mingeid konkreetseid pragmaatilisi soove Lumanil oma annetustega seoses pole. «Praegu on mõlemad paremerakonnad koalitsioonis ja minu jaoks ongi pragmaatiline otsus annetada just paremerakondadele,» selgitas ettevõtja.
Varjatud annetustesse suhtub Luman enda sõnul väga halvasti.
«Mina ei ole kunagi otse ühtki erakonna reklaamiarvet tasunud ja ma ei saa ka aru inimestest, kes ei julge oma nime all annetada,» rääkis ta. «Niimoodi ei lahenda nad ühtki probleemi, vaid tekitavad neid juurde, sest selline tegevus on seaduse järgi keelatud.»
Reformierakonna volikogu liikme ja endise Räpina Paberivabriku aktsionäri Meelis Mälbergi annetus ületas mullu tublisti Tartu tuntuima reformierakondlasest ettevõtja Neinar Seli oma.
Ettevõtja ütles, et talle erakonna ilmavaade sobib ja mullu oli ka võimalik annetada üle 200 000 krooni.
«Müüsin oma osaluse paberivabrikus, usun, et Seli on aastate lõikes toetanud tunduvalt suuremate summadega,» rääkis Mälberg.
Reformierakonna volikogu liige ja suurtoetaja väitis, et tema annetuste taga ei ole pragmaatilisi kaalutlusi. «Olen ise erakonna liige ja usun sellesse, mida ma teen,» lisas ta.
Oma ettevõtjad
Kui Hillar Tederi antud pool miljonit krooni välja arvata, on Keskerakonna suuruselt järgmine toetaja Edgar Savisaare hea tuttav ja keskerakondlane Urmas Jürgenson 200 000 krooniga.
Ninasarvikute puhul torkab silma, et reeglina kuuluvad ettevõtjatest annetajad ka ise samasse parteisse, olgu siin toodud näitena 148 000-kroonise panuse teinud bussiärimees ja riigikogu liige Arvo Sarapuu. Aga paraku pole Keskerakonnas kuigi palju suurettevõtjaid.
Küll aga on erakond suutnud mullu rohkete juppide kaupa saada oma riigikogu saadikurühma liikmetelt suuri summasid, olgu selleks Kalev Kallo 146 000 krooni, Lauri Laasi 125 000 krooni või Kadri Simsoni 120 000 krooni.
Ka erakonna peasekretär Priit Toobal ei pidanud paljuks annetada 121 000 krooni. Erakonna liikmemaksud on veel sootuks eraldi teema. Arvestades Eesti ettevõtete koguhulka, annetab neist erakondadele siiski vaid murdosa. Nii on see vähemalt avalikel andmetel.