Strasbourgis asuvas Euroopa Parlamendi hoones mälestati 75 aasta möödumist 1941. aasta juuniküüditamistest Eestis, Lätist ja Leedus.
Fotod: Strasbourgis mälestati 75 aasta möödumist juuniküüditamistest
8. juuni 2016, 20:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavakohaselt toimus mälestusüritus nõukogude totalitarismi repressioone meenutava mälestustahvli ees, mille Balti riikide delegatsioonid Euroopa Rahvapartei fraktsioonist kümme aastat tagasi parlamendile kinkisid.
Massiküüditamiste ohvritele pühendatud mälestustseremoonia avas Tunne Kelam, kelle sõnul on eestlaste, lätlaste ja leedulaste tragöödia aastal 1941 osa Euroopa ühisest minevikupärandist, mida ei tohi unustada.
Kelam tsiteeris Vene kodanikuaktivisti, Euroopa Parlamendi Sahharovi preemia laureaati Sergei Kovaljovi, kelle hinnangul tuleb 1941. aasta massiküüditamisi Balti riikidest kvalifitseerida inimsusevastaste kuritegudena.
Eesti saadiku sõnul polnud 1941.a. küüditamised juhuslik vägivalla akt, vaid orgaaniline osa totalitaarse inimvaenuliku süsteemi tegevusest.
«Me koguneme koos Euroopa kolleegidega selle mälestustahvli ette igal aastal,“ ütles Tunne Kelam. See on lugupidamist väärt tava, mis annab võimaluse mõtestada 50 000 ohvri kannatusi ja surma selle kaudu, et nende kannatused muutuvad osaks Euroopa ühisest ajaloopärandist, mida jagavad solidaarsuse vaimus kõigi 28 liikmesriigi elanikud.»
Sõnavõttudega esinesid Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni Rootsi delegatsiooni juht, Balti riikide taasiseseisvumise eestvedajaid Gunnar Hökmark, küüditatute perekonnas Siberis sündinud, ERP fraktsiooni lätlannast asepresident Sandra Kalniete, Leedu delegatsiooni juht Algirdas Saudargas, Poola Solidaarsuse endine aktivist, peaminister ning hiljutine Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek, iseseisvunud Sloveenia esimene peaminister Alojz Peterle, Rumeenia kommunistliku režiimi 1989. aastal kukutanud revolutsiooni moraalne juht László Tőkés, Saksa roheliste esindaja Michael Kramer, Ukraina tugirühma juht leedulane Petras Austrevicius ning sotsialistide ja demokraatide fraktsiooni asepresident Marju Lauristin.
Osalejad korraldasid küüditamise ohvrite mälestuseks leinaseisaku ning asetasid mälestustahvli jalamile lilli.