Tallinna kohtutäiturid Urmas Tärno ja Mati Kadak annetasid mullu Reformierakonnale kumbki 200 000 krooni, parteitu Tärno põhjendab oma annetust solidaarsusega oravast kolleegi Kadakuga. Kadak on Reformierakonnale 2008. aastast annetanud juba üle poole miljoni krooni, Tärno tegi aga käe valgeks mullu ja kandis kahel korral üle kokku 200 000 krooni.
Ametlike Teadaannete enampakkumiste ja täiteteadete ridadelt selgub, et Kadak on kohtutäiturina tegelnud suuresti pankade nõuetega. Samal ajal annavad Tärno leivast suure osa Põhja prefektuuri trahvinõuded, aga ka näiteks kohtute raamatupidamiskeskuse nõuded.
Armastuseta and
Tärno on kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja aukohtu esimees, sellal kui Kadak tegutseb koja aseesimehena.
«Kahjuks on minu bürookaaslane Kadak reformierakondlane,» lausus Tärno, lisades siiski hiljem, et ütles seda huumoriga. «Olen talle siin tugevalt vastu võidelnud, aga mina kui nõrk tagasihoidlik mees ei saa kahjuks tugevama võimu vastu,» rääkis ta.
«Kui ikka partner ütleb, et aita, on vaja, teeme, oleme, siis Tärno on kahjuks küll partneriga solidaarne. Mul ei ole rohkem mingit muud armastust Reformierakonna vastu. Mul ei ole ühegi partei vastu armastust,» lisas kohtutäitur.
Kas siis mingit muud motiivi polnudki, kui kolleegi kamandamisele allumine?
«Keegi pole mind kamandanud, jätke nüüd järele. Nalja teete!» lausus Tärno.
Kohtutäitur lisas, et tal pole midagi ka teistele erakondadele annetamise vastu.
«Keegi teine pole seda minu käest üldse küsinud,» rääkis ta. «Keegi pole öelnud, et kuule, Tärno, aita meid ka. Sa oled nii tore inimene – nii ilus, nii tark, nii andekas.»
Kas riigiasutustelt Tärnoni jõudvad nõuded ei võiks olla kuidagi seotud annetustega Reformierakonnale?
«Ma ei saa aru, mis see Reformierakond nendega teeb,» lisas ta. «Reformierakond on küll ilmselgelt Eestis võimas, aga nii võimas veel pole, et ta istuks igal pool. Riigi trahvinõuetega pole minu toetus erakonnale kuidagi seotud.»
Tärno küsis, et kui ta toetas mullu detsembris Reformierakonda, siis mis peaks tema töös jaanuaris muutuma.
«Te ju küsite oma rikutuse tasemel,» lausus ta. «Oleme pidanud Kadakuga ühist bürood kümme aastat ja ei olnud nii, et astus tundmatu inimene uksest sisse ja ütles, et kuule, me tegime siin uue Eesti erakonna. «Eks vahepeal on nii, et kui sõber palub abi, siis aidatakse, midagi pole teha,» lisas ta.
Koda jagab
Kohtutäiturite seas leidub praegugi kriitikuid, kes taunivad – tõsi, ise seejuures anonüümsust paludes – kolleegide seotust erakondadega.
Tärno jutu järgi liigub aga riik selles suunas, et enda parteiline määratlemine muutub järjest vabamaks. «Mille poolest see kohtutäitur siis teine inimene on?» küsis ta.
Sellest aastast jagab avalik-õiguslikke nõudeid kohtutäituritele laiali kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda. Seni sõltus valik riigi- ja omavalitsusasutuste ametnike eelistustest.
Tärno sõnul aga on tema kokku puutunud toredate ja ausate ametnikega.
«Ametnikel on seoses täitemenetlustega ainult üks soov: et menetlused toimiksid ja et soovitud aruandeid esitataks neile regulaarselt,» rääkis ta.
Tärno sõnul ei ole praegu peale munitsipaalpolitsei juhtumeid, kus enamiku ühe asutuse nõuetega tegeleb üks kohtutäitur. Postimehele hakkas Ametlikest Teadaannetest silma, et suure osa Põhja politseiprefektuuri nõuetega tegeleb kaks kohtutäiturit – Mati Roodes ja Urmas Tärno. Politsei trahvinõuded on kohtutäiturite seas üldiselt hinnatud kraam, sest suur osa rahast saadakse ka kätte.
«Ma usun, et Põhja prefektuuri nõudeid täidab enamik Tallinna täitureid,» lausus Tärno. Ta lisas, et suur osa täitekutseid ei jõuagi Ametlikesse Teadaannetesse.
Pistisekahtluse alla sattunud kohtutäitur Priit Lantin esitas sel nädalal avalduse ametist vabastamiseks seoses võimaliku pistise maksmisega nüüd juba endisele Tallinna mupo juhile Kaimo Järvikule.
Kahtlustuse järgi võttis Järvik Lantinilt pistist selle eest, et Järvik eelistas ja eelistaks ka tulevikus teda tegelema munitsipaalpolitsei ameti trahvide sissenõudmisega. Pistisena saadud summa on kahtlustuse järgi 9500 eurot (ligi 150 000 krooni).