Kui igal kevadel või sügisel räägib meedia lastepuudusel uksi sulgevatest põhikoolidest, siis see aasta tuleb teisiti: päris kinni ei panda ühtki põhikooli. Selle põhjuseks on nii koolilaste hulga kasv kui ka haldusreformi ootus.
Tellijale
Laste hulga kasv pidurdab põhikoolide sulgemist (7)
9. juuni 2016, 23:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel eelmise õppeaasta järel suleti Eestis kolm põhikooli, neist kaks lõpetas tegevuse ja üks liideti teise kooliga. Peale selle lõpetas tegevuse või liideti kümme algkooli ja lasteaeda-algkooli. Varasematel aastatel oli sulgemiste tempo hullemgi.
Tänavune sügis tõotab sootuks paremat: Lääne-Virumaal liidetakse Muuga põhikool küll Laekvere põhikooliga ja Tallinnas samuti kaks keskkooli, ent kõik need koolid jäävad tegelikult tegutsema oma senistesse asukohtadesse. Liitmine on niisiis pigem juhtimiskulude säästmiseks.
Viie maapõhikooli katuse alla kolitakse kokkuhoiu pärast ka lasteaiad, niisiis toimub siingi pigem formaalne muundumine põhikoolist lasteaiaks-põhikooliks. Põlva külje all asuvast Mammaste lasteaiast ja kuueklassilisest põhikoolist saab vormiliselt pelk lasteaed, tegelikult jätkub samades ruumides ka õppetöö, seda juba Põlva kooli kaubamärgi all ja viieklassilisena.
Kihelkonna (Saaremaa) ja Vajangu (Lääne-Virumaa) põhikool muutuvad kuueklassiliseks ning Libatse lasteaed-algkool (Pärnumaa) piirdub senise kuue klassi asemel neljaga. Samas esitas Harjumaa Järveküla kool taotluse laieneda põhikooliks ning Tallinnas alustab kaks erakooli.
-Pärismaal rohkem lapsi
Mõistagi jätkab sügisel põhikoolina hulk seniseid gümnaasiume, seda riigigümnaasiumide reformi tõttu. Sel õppeaastal oli meil niisiis 290 põhikooli, võrreldes kümne aasta taguse 264 põhikooliga. Samal ajal on keskkoolide hulk kahanenud lausa 69 jagu ja seega tulebki põhikoolide hulga kasv suuresti asjaolust, et need on endised gümnaasiumid.
Ent kooliealiste laste hulk Eestis kasvab taas! Nii kahanes üldhariduskoolide õpilaste hulk kuni 2013/2014. õppeaastani, mil see oli 140 500, ent praegu lõppeval õppeaastal oli neid juba 146 000. Suur osa sellest kasvust tuleb kindlasti linnade ja nende rõngasvaldade arvelt, ent Postimees püüdis piiluda ka tõeliste maapiirkondade näitajatesse.
Kuna ametlik statistika käsitleb linnalise asulana näiteks alla tuhande elanikuga Mõisaküla linna ja samas on Viimsi vald maa mis maa, püüdsime sisulise tõe leidmiseks leida teise tee. Rookisime statistikaameti andmebaasist ükshaaval välja kõik Eesti maakonnakeskused ning ka vahetult Tallinna, Pärnu ja Tartuga piirnevad vallad ja jätsime alles kõik ülejäänud omavalitsused, mis ka sisuliselt kujutavad endast nõrgemat osa riigist.
Tulemus oli üllatav. Ka n-ö tõelistes maapiirkondades kasvab 5–14-aastaste laste hulk ja seda üsna kenasti: kui veel mullu oli neid 56 700, siis tänavu jaanuari alguse seisuga juba ligi 58 000. Madalseisu tipphetk oli 2011. aasta 1. jaanuar – 55 100 last.
Seda ei anna muidugi võrrelda 2005. aasta 66 100 lapsega ning kaugeltki mitte 2000. aasta ligi 84 000 lapsega, aga maaelu on siiski põhjast läbi käinud ja lisandub lapsi, keda kooli saata.
Võtmeküsimus on hoopis see, kas maaelanikest vanemad otsustavad panna oma võsukese kohalikku kooli või pendeldada temaga suurema keskuse vahet. Formaalselt koolina lõpetava Mammaste põhikooli direktori Ülle Rumvolti kinnitusel on põhikoolidega toimunud hulk muutusi, aga lapsevanemad vajaks stabiilsust.