«Ma olen valmis seda võimalust arutama, kui me oleme jätnud kõrvale kõik eelnevad,» vahendas AFP Tadići antud usutlust telekanalile B92. See on esimene kord, kui kõrge Serbia poliitik on viidanud Kosovo jagamise võimalikkusele.

Tadić täpsustas, et Kosovo jagamise kava pole siiski praegu päevakorras, kuid möönis, et kui riigil ei õnnestu takistada Kosovo täieliku iseseisvuse saavutamist võiks väikesed serblaste poolt asustatud alad liita Serbiaga.

Presidendi sõnul eelistavad nad kindlasti kompromisslahendust, mis annaks Kosovole küll suure autonoomsuse, kuid valdavalt albaanlastega asustatud piirkond jääks siiski Serbia osaks.

«Olulise autonoomse kontseptsiooni piires lahenduse leidmiseks on endiselt palju lahendusi. Kui me lükkame kõrvale kõik võimalused, siis me ei saa selles osas edasi liikuda,» täpsustas Tadić, kelle sõnul on tervitatav iga lahendus, mis muudaks olukorda, kus üks osapool sai endale kõik ja teine jäi tühjade kätega.

«Kosovo on nüüd rahvusvaheliselt tunnustatud ja kindlaksmääratud piiridega riik,» ütles Kosovo parlamendi esimees Jakup Krasniqi täna AP-le. «Iga piiride muutmiseks tehtud katse tekitab Balkanil uusi probleeme.»

Seni puudub Kosovol kontroll hinnanguliselt 15 protsendi üle Kosovo territooriumist, kus elab 200 000 serblast. Serbia on püüdnud nendel aladel luua võimuorganeid, kuid Kosovo, ÜRO ja ELi esindajad on seisnud sellele vastu.

Seni on 17. veebruaril ühepoolselt väljakuulutatud vaba Kosovot tunnustanud 47 ÜRO liiget, kelle hulgas on ka Eesti ja suurem osa teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest.