Täna kogunesid presidendi kantselei roosiaeda 1941. ja 1949. aastal küüditamislainesse rebitud inimesed ja nende lähedased.
Pildid ja videointervjuu: juuniküüditamise ohvrite vastuvõtt Roosiaias (1)
14. juuni 2016, 17:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigipea Toomas Hendrik Ilves tsiteeris oma kõnes Marie Underi luuletust «Jõulutervitus 1941».
«Loed neid raskeid luuleridu kurjusest ja südamel hakkab valus, hing vajub ängis tühjaks,» ütles riigipea.
Ta meenutas ka, kuidas üks Nõukogude võimuga kaasa läinud kultuuritegelane küsis juuniküüditamise järel naeratades Marie Underilt Vabaduse väljakul, et kust me võime teada, mis nad teinud on, ehk siis, milles küüditatud süüdi on.
«Ülim küünilisus, millele totalitaarsed režiimid alati loodavadki ja mida nad soosivad: võimalikult paljusid kurjusega kaasa tõmmata ja kurjusega leppima panna ning seeläbi murda,» tõdes riigipea.
Tema sõnul näeme seda praegugi, kui omaaegse kurjuse režiimi õigusjärglased pole valmis tunnistama kunagist ülekohut, inimsusevastast kuritegu või isegi õigustavad seda.
President Ilves kasutas ka luuletaja Helmut Tarandi ridu «Meil aetakse mulda, / Meid aetakse mulda / Kuid appi ei karju / Sest niikuinii ei tulda.»
Täna aga on kõik teistmoodi, kinnitas riigipea.
«Nüüd me ei ole üksi. Seekord me oleme valmis. Eestile tullakse appi. Siin on NATO liitlaste üksused,» rõhutas president Ilves.
Ta hoiatas, et need, kes saavad infot ainult Venemaa telekanalitest, räägivad, et meil on sõjahüsteeria ja kummutas selle: «Eestis ei ole sõjahüsteeriat. Kuid me ei lase korduda sellel, mis juhtus. Me oleme kaitstud.»
President Ilves pöördus küüditatute poole sõnadega: «Olen tänulik teile, et tulite Siberist tagasi ja näitasite oma selgroogu. Me jääme püsima. Eesti rahvas jääb püsima.»