/nginx/o/2014/04/17/2965286t1he1a4.jpg)
Keskerakondlane Mihhail Korb jättis teisipäeval riigikogus juuniküüditamist puudutavale avalduse oma hääle andmata, sest «ei pea õigeks ajalooliste sündmuste pisendamist poliitiliste avaldustega».
Korb: ajaloolisi sündmuseid ei tohi pisendada poliitikaga (22)
15. juuni 2016, 06:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korbi sõnul ei vaidle keegi vastu, et küüditamine on kõiki puudutav tragöödia ning repressioonide all kannatasid paljud Euroopa, eriti Nõukogude Liidu territooriumil elavad rahvad. «Leian, et neid sündmusi peab meeles pidama, selgitama lastele ja meenutama iseendale. Tähtsam on aga ühiselt pingutada, et midagi sarnast iial ei korduks, et mitte kunagi ei jääks inimeste elud taas poliitiliste ambitsioonide ohvriks,» rääkis Korb BNS-ile.
«Meid ei aita siinkohal avaldused parlamenditribüünist ja sõnakad pressiteated. Sarnaselt ei taha ma, et Eesti parlament mingeid poliitilisi resolutsioone võtaks vastu 9. mai ehk Võidupäeva puhul. Mineviku mäletamine peab toimuma mitte deklaratsioonide abil parlamendisaalis, vaid koolitunnis ning perekonna ja lähedaste ringis, ajaloo valusaid õppetunde arutades. Seega leian, et küüditamise ohvrite au nimel ei vaja me ilusaid sõnu, vaid tegusid, mis kindlustavad, et selliseid asju enam kunagi ei kordu,» ütles Korb.
Istungil olid küll kohal, kuid jätsid hääletamata Dmitri Dmitjev, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Valeri Korb, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman.
Riigikogu mälestas teisipäevase istungi alguses juuniküüditamise ohvreid leinaseisakuga ja võttis vastu avalduse, milles on öeldud, et riigikogu mälestab neid inimesi, kes 75 aastat tagasi vägivaldselt küüditati ning kellest paljud kaotasid oma pered ja elu.
«Täna on meil Eestis aasta üks kõige kurvem päev,» ütles riigikogu esimees Eiki Nestor riigikogu pressiesindaja teatel.
«Täna möödub 75 aastat traagilisest päevast, 14. juunist 1941, kui tuhandeid Eesti inimesi tabas kommunistliku Nõukogude võimu verine vägivallaaktsioon. Sellel traagilisel kuupäeval vahistasid okupatsioonivõimu relvastatud esindajad öö pimeduses ja varahommikul rohkem kui 10 000 Eesti elanikku,» seisab riigikogu teisipäevases avalduses.
Avalduses märgitakse, et ka 75 aastat hiljem on Eesti inimestel kohustus meeles pidada seda kuupäeva ning vägivalla ohvriks langenute traagilist saatust ja elamata jäänud elu. «Meie moraalne kohustus on totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamine ja toimunu kohta teadmise edasikandmine tulevastele põlvedele,» seisab avalduses.
Mälestamaks juuniküüditamise ohvreid algatasid riigikogu avalduse «75 aastat juuniküüditamisest» Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni eestvõttel kõik riigikogu fraktsioonid ja 27 riigikogu liiget. Avalduse poolt hääletas 83 riigikogu liiget.