Eesti elanikud usaldavad institutsioonides kõige enam päästeametit, politseid ja kaitseväge, samas on poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus oluliselt langenud, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust.
Uuring: inimesed usaldavad enim päästeametit ja vähim peaministrit
15. juuni 2016, 11:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümnest riigikaitse teemalisse uuringusse lülitatud institutsioonist usaldavad Eesti elanikud kõige enam päästeteenistust. Päästjaid usaldab uuringu kohaselt 96 protsenti Eesti elanikkonnast, järgnevad politsei 86, kaitsevägi 77 ja Kaitseliit 71 protsendiga.
Uuringu kohaselt on oluliselt langenud poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus. Nii on kõigi Toompea võimuinstitutsioonide usaldussaldo langenud miinuspoolele. Riigikogu usaldas 44 ja ei usaldanud 48 protsenti vastanutest, valitsust usaldas 43 ja ei usaldanud 50 protsenti ning peaministrit usaldas 38 ja ei usaldanud 53 protsenti Eesti elanikest. Presidenti usaldas 50 ja ei usaldanud 42 protsenti Eesti elanikest.
Riigikogu usaldusväärsus on langenud neli, valitsuse usaldusväärsus seitse ning peaministri usaldusväärsus 15 protsenti.
NATO-t ja Euroopa Liitu usaldas vastavalt 58 ja 54 protsenti.
Uuringu kohaselt on eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu suurem kui mitteeestlastel. Kui välja arvata päästeteenistus ja politsei, on erinevused väga suured kõigi institutsioonide puhul.
Suurimad erinevused ilmnevad NATO, Kaitseliidu, presidendi, peaministri ning kaitseväe puhul. Nii usaldas eestikeelsetest elanikest NATOt 75 ja muukeelsetest 21 protsenti. Kaitseliidu puhul olid need näitajad vastavalt 86 ja 37, presidendi puhul 62 ja 24, peaministri puhul 46 ja 21 ning kaitseväe puhul 90 ja 47 protsenti.
Võrreldes oktoobriga on eestikeelsete vastajate usaldus kõige enam kahanenud presidendi institutsiooni suhtes. Kui mullu oktoobris usaldas presidenti 74, siis märtsis läbi viidud uuringus 62 protsenti eestikeelsetest vastajatest. 7-8 protsendi võrra on kahanenud usaldus valitsuse, riigikogu ja peaministri vastu.
Venekeelsete vastajate seas on kõige ebausaldusväärsemateks institutsioonideks NATO, peaminister ja president ning võrreldes möödunud aasta oktoobriga on nende usaldusväärsus langenud 3-4 protsendi võrra.
Turu-uuringute AS küsitles märtsis kaitseministeeriumi tellimusel 1203 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.