Viiendat koolivaheaega toetavad nii õpilased kui koolijuhid, kes on seda proovinud. Ainsaks vastuargumendiks on vaba suveaja vähenemine.
Viiendale koolivaheajale on suur toetus (1)
16. juuni 2016, 13:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie peres on kaks koolilast ning lisaks kaks väiksemat. Viimasel kooliaastal oli ühel lapsel neli vaheaega, teisel viis. See oli kohutav aasta – kogu aeg oli keegi koolis,» märkis nelja lapse ema Marilin Puusepp.
«Aga ühtlasi saime aru, et viis vaheaega meeldis meile rohkem ja toetame seega viit vaheaega. Tõesti, laps käib küll suvel pikemalt koolis, aga kevadel meeldib talle rohkem puhata,» märkis naine. Ta oli ka selle poolt, et kehtestataks kõigile koolidele ühtne süsteem, sest temagi koduümbruses palju peresid, kus lapsed käivad eri koolides.
Gümnaasiumiõpilane Keidy Piirmets oli aga teist meelt. «Minu arvates viienda vaheaja lisamine ei oleks üldsegi hea mõte. Jah, õpilased on väsinud, nii kevadväsimus jms, aga ühe vaheaja juurde lisamine tekitaks minu arvates lisapinget, kuna suvi venib kaugemale, ehk õpilased peaksid veel põhimõtteliselt pool juunit koolis käima, kuigi suve oodatakse pikisilmi,» arutles ta.
Tema hinnangul istuvad juba maikuu lõpus õpilased koolipinkides peaaegu niisama: «Kätte on jõudnud soojad kevadilmad ja vajalikud õppimised on juba läbi võetud. Tavaliselt hakatakse juba maikuu lõpus organiseerima õppeekskursioone või kooliväliseid tegevusi, kuna materjalid on kõik läbi võetud ja enne ei tohi vaheajale ka lubada, kui selleks on ette nähtud. Milleks peavad õpilased veel pool suvekuud istuma koolis?» imestas Piirmets.
Õpilased: kahju lühendada suve
Eesti Õpilasesinduste Liit aga toetab viienda vaheaja kehtestamist. «Viie vaheaja süsteem hajutab õpikoormust ja annab võimaluse õpilasel puhata korrapärasemalt ning tänu sellele materjali paremini omandada,» märkis õpilasliidu juhatus Postimehele.
«Viie vaheaja süsteemi plussiks saab pidada intensiivsele õppele järgnevaid pause, mis aitavad eristada järgmiste ainekursuste teemasid õpitutest. Selline süsteem aitab õpilasel kinnistada õpitut ning tagab selle, et õpilasel on peale puhkust kergem omandada uusi teadmisi,» leiab õpilasliit.
Õpilasliit osutas neli aastat tagasi läbi viidud küsitlusele, mis tõi samuti välja õpilaste poolehoiu enamatele vaheaegadele.«Õpilased on õpikoormuse hajutamise küsitluses välja toonud, et kolmas ja neljas veerand on pikad ja rasked ning sellest tulenevat stressist aitaks leevendada lisavaheaeg. Toodi välja ka see, et suvel kauem koolis käies saab teha rohkem praktilisi tunde õues,» sedastas juhatus.
«Viie vaheaja mittepooldajad mainivad küsitluses enamasti ära, et Eestimaa suvi on niigi lühike, mistõttu ei taheta, et seda veelgi enam lühendataks. Ka on palju neid, kes väidavad, et ilusate ilmadega on raskem koolis õppida, kuna klassides on palav ning mõtted on juba eesootava suvevaheaja juures. Lisaks eelistasid paljud talvistele tegevustele suviseid ettevõtmisi, millele aga jääks vähem aega, kui rakenduks uus vaheaegade süsteem,» tõi õpilasliidu juhatus esile.
Õpilasliit leiab, et viie vaheajaga kooliaasta on ennast suures osas õigustanud. «Hirmud selle üle, et käia nädal aega kauem koolis on põhjendamatud, sest koolidel on õigus korraldada oma 175 koolipäeva selliselt, et õpe võib toimuda kas e-õppe või mitteformaalse õppena väljaspool klassiruume,» osutas juhatus.
Erinevad vaheajad
Koolijuhtide ühenduse esimees, Tallinna Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi ütles, et millisele seisukohale ettepaneku suhtes asub koolijuhtide ühendus, ei oska ta öelda, sest seda pole veel jõutud arutada. Küll aga on tal asjast oma arusaam, sest Inglise kolledž on viit õppeperioodi rakendanud juba mitu aastat.
«Olen nõus, et viie õppeperioodi rakendamine, mis toob kaasa viis koolivaheaega, on mõistlik. Kas kohustulikus korras, see on ise küsimus. Spekuleerin, et ilmselt on piisavalt rahulolematust tänase olukorraga, kus kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad,» märkis Kruusimägi.
«Meie kogemusel on süsteemis, kus seitse õppenädalat vahelduvad vaheaegadega, töö ja puhkus paremini tasakaalustatud,» ütles koolidirektor. «Nii õpilased kui õpetajad on vähem väsinud. Samuti on vähenenud haigestumised, eriti talvekuudel.»
«Muret on kuulda huviringides ja klubides osalevate laste vanematelt, kus eriti näiteks laagreid või võistlusi korraldatakse haridus- ja teadusministri kehtestatud vaheaegadel. Aga õpilase tervis ja õppekoormuse ühtlane jaotumine on olulisem ja siin on viiest õppeperioodist suur abi,» leiab Kruusimägi.
Haridus- ja teadusministeerium teatas eile, et saadab partneritele arvamuse avaldamiseks eelnõu, millega kehtestataks koolidele riiklikult veel viies, talvine vaheaeg. Eelnõule oodatakse tagasisidet kahe nädala jooksul koolijuhtide, õpilaste, lapsevanemate ja omavalitsuste esindajatelt.